home back Külastajatele Ajalugu Muuseum EST | RUS | ENG | LAT | FIN
AJALUGU
Muuseum
Narva
*Linna kujunemine
*Narva kindlustused ja linnus
*Narva vanalinn
*Kirikud
Virtuaalekskursioon
Artiklid
Kronoloogia
Tähtpäevade kalender 2013

KRONOLOOGIA

Ajaloosündmused Narva linna kujunemine ja areng

1171    Novgorodi kroonikas mainitakse eeslinna nime Narvski konets. Seda teadet peetakse kokkuleppeliselt Narva linna esmamainimiseks.

Keskaeg


1219   Põhja-Eesti läheb Taani võimu alla.
13. sajandi. I pool   teated Narvia külast ja ametimehest, ülemusest (capitaenus). Narva ametimehe olemasolu on märgiks kindlusehituse olemasolust. Täpsemalt pole kindluse kohta midagi teada.
1270. aastad   taanlased alustavad tänase Narva linnuse ehitamist.
1345    esimene teade Narva linnaõigustest.
1347   Eestimaa ja koos sellega Narva läheb Liivi ordu valdusse. Narvast saab foogti residents.
14. sajandi. II pool   Narva saab laopaiga õigused Hansa ja Venemaa vahelises kaubanduses
1492   rajatakse Ivangorodi linnuse esimene etapp.
14. sajandi. lõpp   valmib Narva linnamüür.

Vene valitsusaeg 1558-1581


1558   Ivan IV väed vallutavad Narva. Linn saab sõjas kannatada, ent ehitatakse kiirest üles.
16. saj 60. ja 70. aastad   Narvast saab Venemaa merekaubanduskeskus Läänemerel. Ehitatakse palju puithooneid, tekivad eeslinnad. Elanike arv kümnekordistub ja ulatub 6000-7000 elanikuni.

Rootsi valitsusaeg 1581-1704


1581   linna vallutavad Rootsi väed Pontus de la Gardie juhatusel. linn saab taas sõjas kannatada.
Järgmise poolsajandi elab Narva pidevas sõdade hirmus. Linnamajandus on allakäigul, kuna sidemed Vene turuga on katkenud.
1610    hiidtulekahju, enamik Narvast põleb maha.
17. sajandi algus    esimesed sammud tööstuslinnaks kujunemise teel, Kreenholmi saarele rajatakse saeveskid.
1640. aastad   Rootsi riigi poliitika muutus, Narvast hakatakse kujundama idakaubanduse sõlmpunkti. Ehitatakse kirikuid ja uusi eluhooneid vana linnamüüri taha.
1650    Jaanilinna käsitöölised asustatakse ümber Narva, Jaanilinn lakkab olemast omaette linn ja areneb edaspidi kui Narva linnaosa (kuni 1945. aastani).
1656-1658   Vene-Rootsi sõda hävis linna põhjapoolne laiendus.
1659    katk ja suur tulekahju Narvas, elumajadest säilisid vaid mõned üksikud. Linn ehitatakse pärast seda kiiresti üles, lubatud on ainult kiviehitised.
1665-1671    raekoja ehitamine, arhitekt Jürgen Teuffel. Raekoja valmimisaastal ehitatakse Raekoja platsi serva elamu, mida hiljem hakatakse Vanaks Apteegiks kutsuma.
1670. aastad   taas tekivad eeslinnad, eriti linna lääne- ja põhjaküljel.
1680.aastad   algab uute muldkindlustuste, bastionide ehitus Rootsi insener Erik Dahlbergi juhtimisel. Narvast saab üks Rootsi tugevamaid kindlusi.
1695-1704    börsihoone ehitamine, arhitekt J. G. Herold.
17. saj. lõpp    linnas elab umbes 5000 elanikku.
1700, 19. november   Narva lahing. Rootsi väed Karl XII juhtimisel saavutavad võidu Peeter I 3 korda suuremate vägede üle.

Vene valitsusaeg 1704-1918


1704, 9. august   Peeter I väed vallutavad tormijooksuga Narva. Linn läheb Vene võimu alla. Narva saab vähe kannatada, põlesid mõned majad Narva eeslinnades ja kahjustada saab bastion Honor.
1708. märts   Narva elanikkond küüditatakse Venemaale ja hajutatakse kaheksasse linna (Vologdasse, Kaasanisse, Moskvasse, Astrahani, Arhangelskisse, Novgorodi, Voroneži ja Ustigasse). Elanikud saavad tagasi tulla alles pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist alates 1714. aastast.
1741    raekoja platsi äärde ehitatakse vaekoda e. kaalukoda.
1773    suur tulekahi Narvas. Põles enamik Uuslinna ehitistest (praeguse vanalinna piirkonna põhjapoolne osa nn Dahlbergi linn).
1820    kalevivabriku asutamine.
1828    planeeritakse uus eeslinn nimega Peetri eeslinn (praegune Puškini, Ringtee ja Tallinna maantee äärne kant). Valmis saab Narva ja Jaanilinna vaheline graniidist tugisammastega sild, nn Puusild.
1853    kalevivabriku kõrvale asutatakse linavabrik. Vabrikute juurde kujuneb töölisasula.
1857    Kreenholmi manufaktuuri asutamine. Alustatakse esimeste tööstushoonte rajamist Kreenholmi saarele.
19. sajandi. II pool, 20. saj. algus    Kreenholmi vabrikukompleksi rajamine.
1863    Narva kustutatakse kindluste nimekirjast. Eeslinnades lubatakse rajada kivihooneid.
1870    Narvat saab raudteeühenduse Peterburi ja Tallinnaga.
1872    Kreenholmi streik.
1881-1884   Aleksandri kiriku ehitamine, arhitekt Otto Pius Hippius.
1886    vanalinna servale rajatakse Peetri kirik (hävinud II maailmasõjas).
1890-1896   Õigeusu Ülestõusmise kiriku ehitamine, arhitekt Paul Alisch.
19. sajandi. II pool    fortifikatsioonirajatiste lammutamine ja Pimeaia rajamine. Kujuneb Joaoru eeslinn (Juhkental). Linna kaubanduskeskuseks kujuneb Peetri plats, Peetri eeslinnade ette, mõlemale poole Tallinna maanteed tekib Nötebergi eeslinn.
1900   Kreenholmi toodang pälvib Pariisi maailmanäitusel Grand Prix. Kaasajal oli Kreenholmi Manufaktuur Euroopa suurim ning modernseim tekstiilitööstusettevõte (1912 – 10 000 töötajat). Lõplikult kujuneb välja manufaktuuri töölisasula.
1913    valmib Narva haigla, arhitekt Aleksander Vladovski
1917, sügis   varem Peterburi kubermangu kuulunud Narva arvatakse Eesti kubermangu koosseisu. linnas on üle 1300 elumaja ja üle 21 000 elaniku, koos eeslinnadega ca 45 000.

Eesti Vabariik 1918-1940


1918, 24. veebruar   kuulutatakse välja Eesti Vabariik.
1918, 4. märts   Saksa väed okupeerivad Narva.
1918, november   28.11. läheb linn uuesti enamlaste kätte. Eelneb linna pommitamine. 29.11. kuulutatakse Narvas välja Eesti Nõukogude vabariik – Eesti Töörahva Kommuun.
1919, jaanuar   linna hõivavad Eesti väed. Jätkub linna pommitamine vaheaegadega kogu aasta vältel. põleb suurem osa Joaoru eeslinna hoonestusest.
1922    linnas on 27 000 elanikku ja üle 2500 elumaja.
1930. aastad    Joaorgu jõe äärde ehitatakse puidust supelhoone riietuskabiinide ja kohvikuga, rajati supelbasseinid ja korrastati jõeäärt.

Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Narva II maailmasõjas 1941-1944


1939, 18. oktoober   Nõukogude väed saabuvad Eesti Vabariigi territooriumile nn baaside lepingu alusel loodud baasidesse.
1940. 15.-17. juuni   Nõukogude väed okupeerivad Balti riigid.
1940. 15. juuli   Saksa lennurünnak tabab Uusküla kohale jäetud miinirongi. raudtee ümbruses saavad hooned väga tugevalt kahjustada.
1940, 6. august    Eesti liidetakse NSVLi koosseisu.
1941, august   Saksa väed hõivavad Narva.
1944, jaanuar   Saksa võimud evakueerivad Narva elanikkonna.
1944, 6. märts   Narva hävib nõukogude õhurünnakutes.
1944, suvi   taganevad Saksa väed õhivad mitmeid ehitisi, nende hulgas ka kirikutornid. Sõda mõjub Narvale laastavalt, vanalinn hävinud. ka Narva eeslinnad, tõsiselt saavad kannatada Kreenholmi kompleksi hooned.

Nõukogude aeg 1944-1991


1944   Nõukogude Liidu Ülemnõukogu presiidium võtab vastu määruse, millega Narva jõe idakalda asustatud punktid lülitatakse Leningradi oblasti koosseisu. lõpeb Narva ja Jaanilinna areng ühe linnana.
1947    Narva vanalinn võetakse riikliku kaitse alla. Arhitektuurimälestiste nimistus oli 31 varemetes objekti. Samas käib majadeta tänavate ümbernimetamise kampaania – tänavad saavad nõukogude ideoloogiast kantud nomenklatuursed nimed.
1950    Narva linna täitevkomitee otsustab vanalinna piirkonnas olevate ehitiste varemed lammutada. alles jääb vaid neli nimekirjas olnud 31. ehitisest. Elumaju ehitatakse vaid Kreenholmis, kümnendi lõpul algab elamuehitus vanalinna alal ning Tallinna maantee alguses.
1950. aastad    algab tänase Narva välisilme kujunemine. Elumajade kõrval ehitatakse üles tänase linnavalitsuse ja –volikogu hooned, rajatakse Gerassimovi kultuuripalee, restoran Baltika hoone ning raudteejaam.
1954    Narva jõele ehitatakse Lenenergo hüdroelektrijaam, selle tarvis rajatud Narva veehoidla tammi tõttu jääb kuivaks Narva jõe säng ja kuulsad Narva kosed.
1960    sõjas purustatud Puusilla asemele valmis raudbetoonist sild, mis nimetati Sõpruse sillaks.
1960. aastad    tööd alustab Balti soojuselektrijaam, tehas Baltijets ja mööblivabrik. Hoonestatakse kesklinn (Puškini tänava majad, Peetri platsi veetornelamu). Vanalinna piirkonda kerkivad nn hruštšovkad. Taastatakse Narva raekoda (1964), alustatakse Hermanni kindluse taastamist. Sissesõitnute arvel kahekordistub linna elanikkond. Käiku antakse Eesti Soojuselektrijaam (1969).
1970. aastad    hoonestatakse Tallinna maantee ümbruskond, valmib kultuurimaja Energeetik, ehitatakse 9-korruselisi elumaju Tallinna maantee kanti.
1980. aastad    valmib (1980) Narva keskosa planeering, milles nähti ette vanalinna piirkonna taashoonestamine koos Peetri maja ja börsihoone ülesehitamisega. Samal ajal jätkatakse paljukorruseliste elumajade ehitamist Pähklimäe kanti. Narva elanikkond ületab 75 000 piiri.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisjärgne periood 1991-tänaseni


1990. aastad    esialgu linnaehitus soikub, kümnendi keskel elavneb tasapisi taas, erakapital eestvõttel rajatakse uusi kaubanduskeskusi ja teenindussfääri hooneid.
1991, 21. august    taastatakse Eesti Vabariik.
1999    Narvast saab ülikoolilinn, tööd alustab Tartu Ülikooli Narva Kolledž.



TEATED
blipp.gif Riigihangete registris avaldati 11.07.2014 alljärgnev hanketeade

blipp.gif „Ürdi 2 külge“. Maitse- ja ravimtaimetarkused
blipp.gif Suvekarussell
blipp.gif Eesti muuseumide sõjamäng 16.05-25.08
blipp.gif Narva linnuse Põhjaõues avatakse käsitööliste kool
blipp.gif Öine seiklus Narva linnuses

KONTAKT

Sihtasutus
NARVA MUUSEUM

Peterburi mnt 2
20308 Narva
info@narvamuuseum.ee
tel (+372) 359 9230
faks (+372) 359 9232
Liitu infokirjaga

Narva linnus

Suvehooaeg
E-P 10-18
Talvehooaeg (27.08.12-17.05.13)
aasta jooksul E-P 10-18

Kunstigalerii

Vestervalli 21
20306 Narva
aasta jooksul E-P 10-18

täpsemad kontaktid siit


pohjaou

17. SAJANDI
KÄSITÖÖLISTE HOOV



Csatell


http://tourism.narva.ee


http://www.forttour.net

Hinnakiri Pildigalerii Arhiiv Põhjaõu

© NM-i kodulehekülje materjalid
on kaitstud autoriõigustega