|
|
NARVA ROOTSI AJAL 1581-1704
Rootsi aeg on üks kõige hiilgavamaid perioode linna ajaloos.
Fotod, linna makett, fragmendid keskaegsete majade portaalidest - kõik see
tõestab Narva kuulsat fooni, linna, mida varem nimetati "Baltimaade pärliks".
Ekspositsioon lõpeb alajaotusega, mis on pühendatud Põhjasõjale. Alates XVI
sajandi lõpust kuni XVII sajandi keskpaigani oli Narva suure languse seisundis.
Üheks põhjuseks oli ebastabiilne rahvusvaheline olukord. Toimus palju lahinguid,
millesse olid kaasatõmmatud mitmed Euroopa riigid: Rootsi, Venemaa, Poola, Taani,
Prantsusmaa ja Holland. Kõige olulisem oli Kolmekümneaastane sõda (1618-1648),
mille lõppedes muutus Läänemeri peaaegu Rootsi sisemereks. Rootsi olukorda
Narvas tugevdas Venemaaga sõlmitud Kardi rahuleping (1661). Uue transiitkaubanduse
tõus Venemaaga soodustas positiivselt Narva arengut. Narva sadamasse saabusid
laevad Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Prantsusmaalt.
Kui 1662 aastal tuli
Narva 76 laeva ja läks 72, siis 1699 aastal - 213 ja 204. Sadama tulud suurenesid
selle aja jooksul kolmekordselt. Kõige suurem osa kaubast kuulus venelaste transiidile.
Narva kaupmehed investeerisid oma raha sadamate ehitamiseks ja sadamate omandamiseks.
Narvast reisisid laevad Saksamaale, Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale ja Portugaali.
Narvas arenes manufaktuurtööstus. Tööstusettevõtetes valmistati linast ja kanepist kiudu,
töödeldi poolfabrikaate. Tähtis osa tööstuses kuulus metsaraiele. Pärast 1601. ja 1659.
aasta tulekahju, mis hävitas linna, ehitati Narva uuesti üles. Arhitektuuri juurdusid
barokk ja varajane klassitsism. Linnaelanike arv tõusis 3000 inimeseni. XVII sajandiks
ümbritses linna võimas bastionide süsteem, mille projekti autroriks oli Erik Dahlberg.
19. novembril 1700 toimus Narva lähedal esimene suur lahing vene ja rootsi vägede vahel,
mis lõppes rootslaste võiduga. Kuid 1704. aasta 9. augustil vallutas Peeter I tormijooksuga
linna. Narva läks Vene Impeeriumi valdusesse.
|
|
17. SAJANDI
KÄSITÖÖLISTE HOOV
|
|
|
