EST| RUS| ENG| FIN| LAT|

MIS ON VARAUUSAEG?



RIIK JA VALITSEJA

17. sajandi alguse Euroopas ei olnud kaasaegses mõistes riike veel olemas. Inglismaa oli äratuntavalt ühtne vaid selle poolest, et moodustas osa saarest. Prantsusmaal, Hispaanial, Itaalial ja Saksamaal polnud alguses sedagi identiteeti, millele nende nimi viitas. Need olid vaid mõistelised üksused ebamääraste geograafiliste eraldusjoontega.

Rahvus kujutas endast üksikisiku loomulikku poolehoidu oma maale. Patriotismist märksa enam väärtustati lojaalsust valitsejale. Valitsejat peeti riigi alustalaks, sest tema koondas kogu võimu. Nõnda on arvatud, et termin "riik" ei tähendanudki tol ajal paljudele muud kui valitsejat. Varauusaja algul olid kõik riigi funktsioonid samuti valitsejal: tema isiklik varandus oli ka riigi varandus ning iga tema sõjakuulutus tõmbas kaasa terve riigi. Teoreetiliselt polnud 16. sajandil Rootsi valdusesse läinud Põhja-Eesti ametlik valitseja mitte Rootsi kuningas, vaid Eestimaa hertsog. Et tegemist oli ühe ja sama isikuga, oli sootuks iseasi. Nõnda luges Põhja-Eesti aadel end mõnikord Rootsi riigiga personaalunioonis olevaks – n-ö "meie" hertsog oli ühtaegu "teie" kuningas.

Selline täielikult isikukeskne arusaam võimust väljendus absolutismis, mis tähendas, et suverään ei tunnistanud kedagi maa peal endast ülemaks. Absolutismi tõus Euroopas kutsus esile ägeda vastureaktsiooni. Näiteks Inglise parlament kukutas küll Stuartite dünastia, kuid senine valitsusviis asendus veelgi absolutistlikuma vormiga.

Eestis puututi absolutistliku valitsemisstiiliga kokku alles 17. sajandi lõpul, mil Rootsi troonil olid Karl IX ja Karl XII.

Rootsi riigist kujunes 17. sajandi keskpaigaks, pärast ligi sada aastat kestnud sõdu naabritega Läänemere piirkonna võimsaim riik, mille valdused ulatusid Põhja-Saksamaalt Norrasse ning sealt Laadogani. Kontrollides mitmeid tolle aja peamiseid kaubateid, oli Rootsi suurriik väga lähedal ammusele unistusele saavutada kontroll kogu Läänemere üle, et muuta see oma sisemereks.

Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Käkisalmi lääni alistamise järel 16. sajandi lõpul ning 17. sajandil sai aluse Rootsi tõus suurriigiks. Nõnda võis Rootsi kuningas Gustav II Adolf tõsimeeli väita, et „ilma rootslaste loata ei saa venelased Läänemerel nüüd isegi paadiga sõita”.



järgmine