EST| RUS| ENG| FIN| LAT|

MIS ON VARAUUSAEG?



KAUBANDUS JA LINNAD

Linnad ja tööstus arenesid varauusajal jõudsasti. Varauusajaga seostatakse tööstuslikku pööret, mis sai alguse ketrusmasina kasutuselevõtuga. Tööstuses rajas endale teed manufaktuur, mis viis kokku kapitalistliku juhtimise ja professionaalsete oskustega tööliste töö. Manufaktuurid kujunesid mitmeti, osad käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist, kuid enamasti loodi manufaktuurid siiski väliskapitali abiga. Selline raha oli hangitud kas väliskaubandusest, liigkasuvõtmisest või mõisamajandusest - 17. sajandi peamistest sissetulekuallikatest. Kõik see nõudis ettevõtlikku vaimu, sageli ka riskeerimist, kokkuhoidu ja ärimehelikku arvestamist, mis vastandus feodaalaristokraatiat toretsevale ja pillavale elulaadile. Töölistele tähendas uus ettevõtlusvorm töö intensiivistumist ning ka tööülesannete kindlat jagunemist. Teatud määral kiskus manufaktuuris tööl käimine inimesed eemale tavalisest perekondlikest suhetest ja traditsioonidest, nõrgenesid ka sidemed kirikukogudusega.

Paremad laevad, tugevamad purjed, avastatud ning järjest anastatud asumaad panid aluse väliskaubanduse õitsengule. Väliskaubandus, mis tõotas küll väga suurt tulu aga oli ka väga riskantne. Näiteks tähendas Indiast edukalt kohale toodud pipralast isegi 800-1000 % kasumit, kuid väga kergesti võis laev ümber Hea Lootuse neeme sõites või kusagil mujal ookeanil põhja minna.

17. sajandi alguse sõjad mõjutasid kaubanduselu ka Läänemere ruumis – nõnda lagunes lõplikult juba ammu mõranema hakanud peamiselt Saksa kaubalinnadel põhinenud Hansa liit. Läänemerekaubandus koondus nüüdsest võõramaiste, peamiselt Rootsi, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte.



järgmine