Näitused
„Narva linnaruum. Daatšast paleeni” kõige põhjalikum Narva arhitektuuri ülevaatenäitus, mis kunagi toimunud, nüüd Narva Muuseumi kunstigaleriis
Narva Muuseumi kunstigaleriis on avatud arhitektuurinäitus „Narva linnaruum. Daatšast paleeni”, mis võtab vaimukal viisil kokku piirilinna ehituskunsti vastaka maailma.
Väljapaneku kesksel kohal on Narva linnaruum, millest kasvab välja pilguheit paiga minevikku. Kuigi Narva on üks Eesti suurimaid linnu, on siinne arhitektuur teada ainult pisteliselt. Näitus täidabki selle lünga ning toob vaataja ette Narva erinevad kihistused keskajast tänapäevani, daatšast paleeni, linnusest Fama keskuseni. Valitud objektid – pühamud, koolid, vabrikud, elamud – on stiili ja ajaloo poolest väljapaistvaimad või esindavad kõige paremal viisil tüüpseid lahendusi. Häbenematult rõhutatakse vastuolusid ja kentsakusi: paadikuur-daatšasid omamoodi rahva-Veneetsias, võimsaid bastione, tüüpelamuid, juugendit, Kreenholmi pärandit ning nii mõndagi nüüdisaja Eesti arhitektuuri tippteost.
Näitusega kaasneb ka mahukas trükis „Narva. Daatšast paleeni”, mis käsitleb süvitsi Narva nähaolevat arhitektuuri, kuid avab samas ka laiemat aja-, arhitektuuri- ja kultuuriloolist konteksti. Raamat on mõeldud nii põlisele narvakale kui ka linna külastavale turistile, kes soovib Narva ja Jaanilinna ehitatud keskkonnast rohkem teada. Praegu on trükis kättesaadav eesti keeles, kuid paari kuu jooksul on ilmumas ka tõlge vene keelde.
Näituse ja trükise autorid, muinsuskaitsja Madis Tuuder ja kunstiteadlane Karin Paulus, rõhutavad, et nende käsitlus pole kantud mitte nostalgiast kadunud kauni Narva järele, vaid pigem tahtmisest tutvustada ning väärtustada tänase linna mitmekihilist ja põnevat arhitektuurset keskkonda. „Narvast ei ole uut üldisemat linnaruumi käsitlevat ülevaadet tehtud, viimane – Oleg Kotšenovski oma – ilmus 1991. aastal. Meiegi käsitleme linna kui tervikut ehk siis neid kohti, mida praegu näeb, seega nii raekoda kui ka mikrorajoone. Kui Narva arhitektuurist räägitakse, siis viimaseid tavaliselt ei mainita, kuigi tegelikult nendest ju linn suuresti koosneb,” ütleb Tuuder. Näituse kaaskuraator Karin Paulus selgitab: „Soovime näidata, et tööstusarhitektuuri ja baroki kõrval väärivad märkamist nii nõukogude aja rajatised oma mitmekesisuses – stalinismist postmodernismini – kui ka täiesti uued ehitised. Käidava katusega rannahoone, Tartu Ülikooli ja Sisekaitseakadeemia õppehooned pole vanadest majadest sugugi vähem ägedad! Armastusega on koheldud ka mõne meelest imelikku postsovetlikku kaootilist atmosfääri. Raamatust peaks iga narvakas leidma üles vajaliku info oma kodukandi, paljudel juhtudel ka maja ja suvilarajooni kohta.”
Väljapaneku kujundaja on Tõnu Narro, graafiline disainer Jaan Evart. Trükise toimetas Merike Ivask ja kujundas Jaan Evart. Kogu ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus „Narva linnaruum. Daatšast paleeni” jääb Narva Muuseumi Kunstigaleriis avatuks 28. veebruarini 2021.
Lisainfo:
Karin Paulus, kuraator, karinpaulus@gmail.com
Madis Tuuder, kuraator, madis.tuuder@narva.ee
Rael Artel, galerii juhataja, kunstigalerii@narvamuuseum.ee
Tanel Murre, turundusjuht, tanel.murre@narvamuuseum.ee
________________________________
Narva Muuseumi Kunstigaleriis on avatud näitus „Lase mul ükskord veel unistada”, mis tegeleb unistamise, unustamise, mälu ja mäletamise, koosolemise ja hetke mõtestamisega.
Näitus toob Kunstigaleriisse viie olulise Eesti kaasaegse kunstniku – Merike Estna, Kristi Kongi, Kaarel Kurismaa, Holger Looduse ja Anna Škodenko – teosed. Kõrvuti eksponeeritakse kunstnike vanemaid teoseid ja spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud töid, mis annab vaatajale võimaluse jälgida kunstniku loomingut kui ajas jätkuvat protsessi. Enamiku kunstnike esimeseks kõrghariduseks on maalikunstniku haridus, seega võime sellest tinglikult rääkida kui maalinäitusest. Näeme nii klassikalist maali, selle edasiarendusi teistesse meediatesse kui ka ülimalt mängulist suhtumist värvidesse ja valgusesse.
Kunstnik ja kuraator Kristi Kongi on näitust iseloomustanud järgmiselt: „See näitus räägib kohalolust, olemisest, mäletamisest, meenutamisest, mälust. Iga kunstnik loob iseseisva, individuaalse narratiivi teiste lugude vahel. Samas moodustavad kõik teosed kokku tervikliku loo, unistamise loo. Olnu meenutamisel tekib iga kord uus tõde. Võibolla see võiks olla inimeste visioon ajast, enda identiteedi konstrueerimisest? Kas mõeldakse, ollakse, kaotatakse end? Näituse ühenduslüliks ongi pealkirjaks kasutatud lause: lase mul ükskord veel unistada.”
Näitust „Lase mul ükskord veel unistada” saadab väike kunstnikke tutvustav voldik, mis ilmub eesti ja vene keeles.
Näitus „Lase mul ükskord veel unistada” jääb Narva Muuseumi kunstigaleriis avatuks 21. veebruarini 2021.
Näituse toimkond:
Kuraator ja kujundaja: Kristi Kongi
Kunstnikud: Merike Estna, Kristi Kongi, Kaarel Kurismaa, Holger Loodus, Anna Škodenko
Graafiline disain: Viktor Gurov
Koordinaator: Rael Artel
Täname: Heldur Hammer, Härmo Härm, Mihkel Ilus, Mari Kurismaa, Ahti Lill, Tõnu Narro, Tanel Pailale, Elena Past, Elmira Škodenko
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond, Akzo Nobel ja Indrek Naaris, Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus, Narva Kunstiresidentuur ja Ann Mirjam Vaikla
Lisainfo:
Kristi Kongi, kuraator ja kunstnik, kongikristi@gmail.com
Rael Artel, koordinaator, kunstigalerii@narvamuuseum.ee
Tanel Murre, turundusjuht, tanel.murre@narvamuuseum.ee
TÄHTIS PRAKTILINE INFO:
Tallinnast Narva sõidab rong neli korda päevas, pilet u 10 eur. Vaata elron.ee ja veeda mõnus päev Narvas!
Narva Muuseumi Kunstigalerii on avatud K 11–20, N–P 11–18 aadressil Vestervalli 21, Narva.