Näitused

Narva Muuseumi Kunstigalerii uus püsiekspositsioon "“Elu või karma? Narva lood”

Narva Muuseumi Kunstigaleriis on avatud muuseumi kunstikogu põhjal kureeritud püsinäitus “Elu või karma? Narva lood”. Eksponeeritakse ligi 200 teost barokk-ajast tänapäevani ning hulgaliselt materjali muuseumi foto- ja tekstiilikogust.

Narva Muuseumi Kunstigalerii püsiekspositsiooni “Elu või karma? Narva lood” eesmärk on näidata võimalikult ulatuslikult meie rikkalikku kunstikogu. Narvast rääkiva poplaulu refrääni parafraseeriv pealkiri “Elu või karma?” on küsimus, mida näituse kuraator on selle koostamise protsessi ajal peas kandnud. Kuidas on võimalik, et meie ligi 1700 teost hõlmavas kollektsioonis leidub sedavõrd palju eriilmelisi teoseid? Kas see on juhuslik kokkusattumus, nagu elus ikka asjad lihtsalt “juhtuvad”? Või on selle taga Narva linnaametnike ja muuseumitöötajate keerulistel aegadel tehtud õiged valikud ja otsused?

Erinevalt harjumuspärasest ei leia saalidest kronoloogilist ja šedöövrite kaudu esitatud kunstiloo väljapanekut. Ekspositsiooni keskmes on kunstiteosed kui inimloomuse avaldumisvormid. Te ei vaata ainult meistriteoseid, vaid ka ideede, emotsioonide, mälestuste, uskumuste ja ambitsioonide kunstilisi väljendusi. Võrdväärseina eksponeeritakse külg külje kõrval originaale ja koopiaid, elitaarset ja argist, taskukohast ja hindamatut, meisterlikku ja asjaarmastajalikku, kõrget ja madalat kunsti. Väljapanekut vaadates hakkavad hargnema Narvaga seotud põnevad lood ja teemad.

Tähtis on mõista, et tippteoste kõrval kujundavad arusaama maailmast paljud visuaalkultuuri praktikad. Professionaalne kunst on vaid piisake tohutus kujutiste meres. Eksponeeritud materjali võib suhtuda kui visuaalse vormi võtnud loovusesse, mille taga on nii autorite motiivid, loomistingimused, sotsiaalne tellimus kui ka poliitiline ja ajalooline kontekst. Isegi siis, kui me teose autorit ei tea, pole teos väärtusetu. Ka koopia, plakat või tuhandetes meetrites tiražeeritud kangas on sündinud kindlal põhjusel. Iga teose taga on visuaalsed valikud, esteetilised normid ja poliitilised tõekspidamised.

Püsiekspositsioon „Elu või karma? Narva lood” jääb Narva Muuseumi kunstigaleriis avatuks 2026. aastani.

Näituse toimkond:
Kuraator: Rael Artel
Graafiline disain: Jaan Evart
Ekspositsiooni kujundus: Tõnu Narro, Rael Artel

Konsultandid: Tiina Abel, Kai Lobjakas, Irina Koževina, Aleksandra Murre, Anneli Porri, Jelizaveta Pratkunas, Galina Smirnova, Elnara Taidre, Olga Tjurina, Madis Tuuder

Ekspositsiooni teostus: Artsmart OÜ, Blueray OÜ, Dekoraator OÜ, Elcomnet OÜ, Järsi OÜ, Kristan OÜ, Räsa OÜ, Ordermen OÜ ja Deniss Zimin

Ekspositsiooniga kaasneb põhjalik kataloog kolmes keeles, mille koostas Rael Artel, toimetas Tiina Abel. Tekstide autorid Anu Allikvee, Rael Artel, Elena Howarth, Kai Lobjakas, Tiina-Mall Kreem, Kristiina Tiideberg, Elnara Taidre.

Ekspositsiooniga kaasneb audiogiid kolmes keeles, mille tehnilise lahenduse teostas Blueray OÜ.

Ekspositsiooniga kaasnevad haridusprogrammid kõigile kooliastmetele, need töötas välja Dmitri Nedopjokin.

Püsiekspositsiooni valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Muinsuskaitseamet.

Näitus „Oma ___ on ihule kõige lähemal“ Narva Muuseumi Kunstigaleriis

Narva Muuseumi Kunstigaleriis on 1. oktoobrist avatud kaasaegse moe ja kunsti näitus „Oma ___ on ihule kõige lähemal“.

Oma pastlad on ihule kõige lähemal.
Oma трусики on ihule kõige lähemal.
Oma ostukäru on ihule kõige lähemal.
Oma рубашка on ihule kõige lähemal.
Oma sõlg on ihule kõige lähemal.
Oma колготки on ihule kõige lähemal.
Oma kleit on ihule kõige lähemal.
Oma ____ on ihule kõige lähemal.

Kuidas väljendavad riided seda, mis on ihule kõige lähemal? Näitus „Oma ___ on ihule kõige lähemal“ on kaasaegse moe ja kunsti näitus, mille eesmärgiks on peegeldada nüüdisaegse rahvusliku kuulumise mitmekülgset olemust ning pakkuda välja rõivaid, mis tegelevad rahvusidentiteedi küsimustega avatud ja muutuvas süsteemis. Näitusel osalevate kunstnike hulgas on nii moedisainerina töötavaid kunstnikke kui ka tunnustatud visuaalkunstnikke. Näitus on edasiarendus VI Artishoki biennaali näitusest, mis toimus 2018. aastal Balti jaama ootepaviljonis.

Näitus lähtub arusaamast, et rahvuslik kuuluvus, identiteet ning nendega seonduvad tähendused on ajas pidevalt arenevad ja teisenevad nähtused, kerkides ühiskondlikes aruteludes vahetpidamata esile. Nii taaskohtuvad kunstnikud oma teoste ja ideedega, mille lõid algselt 2018. aasta näituse jaoks. Kolm aastat hiljem, mil maailmas on nii mõndagi muutunud, mõeldakse töid edasi arendades sarnastele küsimustele.

Näitusel eksponeeritud teoseid saadavad kuue eriilmelise kirjutaja tekstid, mis lisavad teoste mõtestamisele uue vaatenurga. Kunstnikud tõstatavad oma töödes muu hulgas küsimusi rahvusliku kuuluvuse, traditsioonide ning nende arenemise ja muutuste üle tänapäeva maailmas. Kellel on võime, soov ja õigus meie hulka kuuluda? Kas meie traditsioonid ja tõekspidamised on omased üksnes meile või märkame neis globaalseid trende? Millised varjatud ajalood on jäänud tagaplaanile rahvuslike narratiivide etendamisel? Millal peaksime rahvuslikul tasandil arvestama traditsioonide ja tõekspidamiste arenemisega? Mil määral markeerib keel meie rahvuslikku kuuluvust? Milline on kuuluvuse paratamatu jälg? Kui mugavalt rahvus meie seljas istub?

Näitust korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös Narva Muuseumiga.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tanja Muravskaja, Kärt Ojavee, Kris Lemsalu, Ragne Kikas, Dmitri Gerasimov, Claudia Lepik, Laivi, Formés ja Jaanus Samma

Näitusel osalevad kirjutajad: Aet Annist, Annamari Vänskä, Margit Lõhmus, Oliver Laas, Gustav Kalm ja Aleksander Rostov
Kuraator: Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus)
Disainer: Sandra Kosorotova
Kujundus: Valge Kuup

Ajakirjanikel palume ühendust võtta:
Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus)
kaarin@cca.ee

Näitus jääb avatuks kuni 16.01.2022.