Kogud

Ajaloolisele kogule (ca 8000 eset) panid aluse II maailmasõja eelsed muuseumid, hiljem lisandusid tööstustoodangu näidised, isikute kogud, tarbeesemed, riietus, pitsatid jm. Omapärase kogu moodustavad 17. sajandi raidkivid (portaalide detailid) ja 17.-18. sajandi kahhelkivid, mis sattusid muuseumisse 1950. aastate keskpaigas vanalinna majade lammutamisel. Idamaisesse kogusse kuuluvad perekond Lavretsovija Narva linnapea Aleksandr Ossipovi annetatud esemed 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest (etnograafilised esemed Hiinast, Jaapanist, Buhaarast, Hiivast, Pärsiast ja Kaukaasiast).

Arheoloogiakogus (ca 18 500 eset) on Narva linnas ja selle lähiümbruses, Riigikülas, Kudrukülas, Olgin Krestis teostatud arheoloogiliste kaevamiste leiumaterjal alates 1951. aastast ja lisana arheoloogiliste väljakaevamiste aruanded aastatest 1990-2005.

Dokumendikogu (ca 7000 ühikut) loomist alustati 1950. aastal. Sisaldab tüüpilisi nõukogudeaegseid dokumente, isikudokumente, Narva linnaplaane, kirikute jooniseid, bastionide restaureerimise dokumente. Omaette kogu moodustavad hävinenud Narva õigeusu kirikute dokumendid – laulatuse eelteated, isiku- ja surmatõendid (19. sajandi keskpaik – 20. sajandi algus). Vanim dokument pärineb 1700. aastast, milleks on omaste seletuskirjad seoses kapten Hummerti kohtuprotsessiga, sellele järgnevad Narva raele antud ukaasid 1705.-1706. aastast.

Etnograafiakogusse (278 eset) kuuluvad talurahvakultuuriga seotud tarbeesemed (köögiriistad, tekstiilid, muusikapillid ja muu). Sellele pani aluse Teise maailmasõja eelne Narva Linna Muuseum. Etnograafiakogusse kuuluvad Narva ja Vaivara valdades kogutud esemed.

Faleristikakogule (ca 1450 eset) pandi alus Peeter I majamuuseumis 19. sajandil. Kogus on riiklikud autasud, mälestus- ja lauamedalid, rinnamärgid, žetoonid, medalite tinajäljendid Vene riigi ajaloost. Kogutud on Narva-teemalisi medaleid-märke ja Narvas elanud isikute autasusid.

Filateeliakogu (ca 600 ühikut) aluseks on A. Zubovi margikogu (NSVL, mõned välisriigid), millele lisandusid Narva-teemalised ümbrikud (erikujundus, eritempel), postkaardid Narva templitega.

Fondiraamatukogu (ca 2660 ühikut) kujundati pärast II maailmasõda. Kogus on Narva ajalugu käsitlevaid trükiseid (Hansen, Karling, Soom, Süvalep, Petrov jt) ja reklaamvoldikuid, Narvas ilmunud ajalehti alates 1945 ning varasemast ajast üksiknumbreid. Lisandunud on isikute raamatud, kingitused, kalendrid. Vanim on 1699. aastal ilmunud Kässi raamat, trükitud Tallinnas Ch. Brendekeni trükikojas. Kaantel Karl XII supereksliibrised pimetrükis.

Fotokogusse (ca 23 000 ühikut) kuuluvad must-valged, värvifotod ja fotonegatiivid, klaasnegatiivid, fotoalbumid, videod ja kinofilmid. Viimastel aastatel kogutud fotod on kantud CD-le. Kogu sisaldab Narva ja Narva-Jõesuu postkaarte, ülesvõtteid Narva ehitus- ja tööstusettevõtetest, tööeesrindlastest. Pearõhk on Narva linna ajalool, väike osa on Narva lähiküladest. Kogu väärtuslikuma osa moodustavad kartongidel fotod (Narva fotograafide tööd 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest). Huvi pakuvad 1886. a. fotoalbum Narva ja selle lähiümbruse fotodega ning albumid Narva vaadetega 1947. aastast.

Kreenholmi Ajaloomuuseumi fondis (ca 19 300 ühikut) on peamiselt materjalid ettevõtte Kreenholmi Manufaktuur ja töölisasula ajaloost (esemed, dokumendid, fotod) 19. sajandi lõpust kuni 1990. aastate alguseni. Enamuse moodustavad toodangunäidised (kangad, näidistealbumid, väike osa näidiseid 20. sajandi algusest). Tänaseks on see arvatavasti kõige suurem ja täielikum kogu selle ettevõtte toodangust. Huvi pakuvad ka Inglismaa kudumismasin Platt (1868. a.), Kreenholmi vabriku metallist vabrikuraha leiva ostmiseks, vabrikuvile, Narva Linavabriku pitsatid toodangu markeerimiseks.

Kunstikogus (ca 2000 ühikut) säilitatakse graafikat, maali, skulptuure. Narva Muuseumi kunstikollektsioon on üks Eesti huvitavamaid ja rikkamaid kogusid kohamuuseumide seas. Väärtuslikuma osa moodustavad 17.-18. sajandi puuskulptuur ja 18. sajandi portreemaal. Tänapäeval kogutakse eelkõige kohalike kunstnike teoseid.

Numismaatikakogusse (ca 2700 eset) kuuluvad Eesti, Rootsi, Vene ja mõningate välisriikide mündid ja paberraha. Vanimad 15.-16. sajandist, haruldasemad 17. sajandist pärinevad Narva hõbemündid. Enamiku moodustavad 17.-19. sajandi Vene ja Rootsi mündid.

Relvakogule (ca 650 eset) pandi alus 19. sajandil Peeter I majamuuseumis. Kogusse kuuluvad: külm-, kaitse-, idamaised, tuli- ja suurtükiväe relvad, lahingumoon Venemaa, Nõukogude Liidu, Saksamaa, Hiina jt maadest 14.-20. sajandini.

Muuseumide infosüsteem MuIS: https://www.muis.ee/

Ajaloolisele kogule (ca 8000 eset) panid aluse II maailmasõja eelsed muuseumid, hiljem lisandusidtööstustoodangu näidised, isikute kogud, tarbeesemed, riietus, pitsatid jm. Omapärase kogu moodustavad 17. sajandi raidkivid (portaalide detailid) ja 17.-18. sajandi kahhelkivid, mis sattusid muuseumisse 1950. aastate keskpaigas vanalinna majade lammutamisel. Idamaisesse kogusse kuuluvad perekond Lavretsovija Narva linnapea Aleksandr Ossipovi annetatud esemed 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest(etnograafilised esemed Hiinast, Jaapanist, Buhaarast, Hiivast, Pärsiast ja Kaukaasiast).

Arheoloogiakogus (ca 18 500 eset) on Narva linnas ja selle lähiümbruses, Riigikülas, Kudrukülas, Olgin Krestis teostatud arheoloogiliste kaevamiste leiumaterjal alates 1951. aastast ja lisana arheoloogilisteväljakaevamiste aruanded aastatest 1990-2005.

Dokumendikogu (ca 7000 ühikut) loomist alustati 1950. aastast. Sisaldab tüüpilisi nõukogudeaegseiddokumente, isikudokumente, Narva linnaplaane, kirikute jooniseid, bastionide restaureerimisedokumente. Omaette kogu moodustavad hävinenud Narva õigeusu kirikute dokumendid – laulatuseeelteated, isiku- ja surmatõendid (19. sajandi keskpaik – 20. sajandi algus). Vanim dokument pärineb1700. aastast, milleks on omaste seletuskirjad seoses kapten Hummerti kohtuprotsessiga, sellele järgnevad Narva raele antud ukaasid 1705.-1706. aastast.

Etnograafiakogusse (278 eset) kuuluvad talurahvakultuuriga seotud tarbeesemed (köögiriistad, tekstiilid,muusikapillid ja muu). Sellele pani aluse Teise maailmasõja eelne Narva Linna Muuseum. Etnograafiakogusse kuuluvad Narva ja Vaivara valdades kogutud esemed.

Faleristikakogule (ca 1450 eset) pandi alus Peeter I majamuuseumis 19. sajandil. Kogus on riiklikudautasud, mälestus- ja lauamedalid, rinnamärgid, žetoonid, medalite tinajäljendid Vene riigi ajaloost. Kogutud on Narva-teemalisi medaleid-märke ja Narvas elanud isikute autasusid.

Filateeliakogu (ca 600 ühikut) aluseks on A. Zubovi margikogu (NSVL, mõned välisriigid), millelelisandusid Narva-teemalised ümbrikud (erikujundus, eritempel), postkaardid Narva templitega.

Fondiraamatukogu (ca 2660 ühikut) kujundati pärast II maailmasõda. Kogus on Narva ajalugu käsitlevaidtrükiseid (Hansen, Karling, Soom, Süvalep, Petrov jt) ja reklaamvoldikuid, Narvas ilmunud ajalehti alates 1945 ning varasemast ajast üksiknumbreid. Lisandunud on isikute raamatud, kingitused, kalendrid. Vanim on 1699. aastal ilmunud Kässi raamat, trükitud Tallinnas Ch. Brendekeni trükikojas. Kaantel Karl XII supereksliibrised pimetrükis.

Fotokogusse (ca 23 000 ühikut) kuuluvad must-valged, värvifotod ja fotonegatiivid, klaasnegatiivid,fotoalbumid, videod ja kinofilmid. Viimastel aastatel kogutud fotod on kantud CD-le. Kogu sisaldab Narva ja Narva-Jõesuu postkaarte, ülesvõtteid Narva ehitus- ja tööstusettevõtetest,tööeesrindlastest. Pearõhk on Narva linna ajalool, väike osa on Narva lähiküladest. Kogu väärtuslikumaosa moodustavad kartongidel fotod (Narva fotograafide tööd 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest). Huvi pakuvad 1886. a. fotoalbum Narva ja selle lähiümbruse fotodega ning albumid Narva vaadetega 1947. aastast.

Kreenholmi Ajaloomuuseumi fondis (ca 19 300 ühikut) on peamiselt materjalid ettevõtte KreenholmiManufaktuur ja töölisasula ajaloost (esemed, dokumendid, fotod) 19. sajandi lõpust kuni 1990. aastatealguseni. Enamuse moodustavad toodangunäidised (kangad, näidistealbumid, väike osa näidiseid 20.sajandi algusest). Tänaseks on see arvatavasti kõige suurem ja täielikum kogu selle ettevõtte toodangust. Huvi pakuvad ka Inglismaa kudumismasin Platt 1868. a., Kreenholmi vabriku metallist vabrikuraha leivaostmiseks, vabrikuvile, Narva Linavabriku pitsatid toodangu markeerimiseks.

Kunstikogus (ca 2000 ühikut) säilitatakse graafikat, maali, skulptuure. Narva Muuseumikunstikollektsioon on üks Eesti huvitavamaid ja rikkamaid kogusid kohamuuseumide seas. Väärtuslikumaosa moodustavad 17.-18. sajandi puuskulptuur ja 18. sajandi portreemaal. Tänapäeval kogutakse eelkõigekohalike kunstnike teoseid.

Numismaatikakogusse (ca 2700 eset) kuuluvad Eesti, Rootsi, Vene ja mõningate välisriikide mündid japaberraha. Vanimad 15.-16. sajandist, haruldasemad 17. sajandist pärinevad Narva hõbemündid. Enamikumoodustavad 17.-19. sajandi Vene ja Rootsi mündid.

Relvakogule (ca 650 eset) pandi alus 19. sajandil Peeter I majamuuseumis. Kogusse kuuluvad: külm-,kaitse-, idamaised, tuli- ja suurtükiväerelvad, lahingumoon Venemaa, Nõukogude Liidu, Saksamaa, Hiinajt maadest 14.-20. sajandini.

Muuseumide infosüsteem MuIS: https://www.muis.ee/

Ole meie tegemistega kursis!

Shopping Basket