Kolmapäeval, 1. juulil kell 12.00 avatakse Narva Muuseumi kunstigaleriis arhitektuurinäitus „Narva linnaruum. Daatšast paleeni”, mis võtab vaimukal viisil kokku piirilinna ehituskunsti vastaka maailma.

Väljapaneku kesksel kohal on Narva linnaruum, millest kasvab välja pilguheit paiga minevikku. Kuigi Narva on üks Eesti suurimaid linnu, on siinne arhitektuur teada ainult pisteliselt. Näitus täidabki selle lünga ning toob vaataja ette Narva erinevad kihistused keskajast tänapäevani, daatšast paleeni, linnusest Fama keskuseni. Valitud objektid – pühamud, koolid, vabrikud, elamud – on stiili ja ajaloo poolest väljapaistvaimad või esindavad kõige paremal viisil tüüpseid lahendusi. Häbenematult rõhutatakse vastuolusid ja kentsakusi: paadikuur-daatšasid omamoodi rahva-Veneetsias, võimsaid bastione, tüüpelamuid, juugendit, Kreenholmi pärandit ning nii mõndagi nüüdisaja Eesti arhitektuuri tippteost.

Näitusega kaasneb ka mahukas trükis „Narva. Daatšast paleeni”, mis käsitleb süvitsi Narva nähaolevat arhitektuuri, kuid avab samas ka laiemat aja-, arhitektuuri- ja kultuuriloolist konteksti. Raamat on mõeldud nii põlisele narvakale kui ka linna külastavale turistile, kes soovib Narva ja Jaanilinna ehitatud keskkonnast rohkem teada. Praegu on trükis kättesaadav eesti keeles, kuid paari kuu jooksul on ilmumas ka tõlge vene keelde.

Näituse ja trükise autorid, muinsuskaitsja Madis Tuuder ja kunstiteadlane Karin Paulus, rõhutavad, et nende käsitlus pole kantud mitte nostalgiast kadunud kauni Narva järele, vaid pigem tahtmisest tutvustada ning väärtustada tänase linna mitmekihilist ja põnevat arhitektuurset keskkonda. „Narvast ei ole uut üldisemat linnaruumi käsitlevat ülevaadet tehtud, viimane – Oleg Kotšenovski oma – ilmus 1991. aastal. Meiegi käsitleme linna kui tervikut ehk siis neid kohti, mida praegu näeb, seega nii raekoda kui ka mikrorajoone. Kui Narva arhitektuurist räägitakse, siis viimaseid tavaliselt ei mainita, kuigi tegelikult nendest ju linn suuresti koosneb,” ütleb Tuuder. Näituse kaaskuraator Karin Paulus selgitab: „Soovime näidata, et tööstusarhitektuuri ja baroki kõrval väärivad märkamist nii nõukogude aja rajatised oma mitmekesisuses – stalinismist postmodernismini – kui ka täiesti uued ehitised. Käidava katusega rannahoone, Tartu Ülikooli ja Sisekaitseakadeemia õppehooned pole vanadest majadest sugugi vähem ägedad! Armastusega on koheldud ka mõne meelest imelikku postsovetlikku kaootilist atmosfääri. Raamatust peaks iga narvakas leidma üles vajaliku info oma kodukandi, paljudel juhtudel ka maja ja suvilarajooni kohta.”

Väljapaneku kujundaja on Tõnu Narro, graafiline disainer Jaan Evart. Trükise toimetas Merike Ivask ja kujundas Jaan Evart. Kogu ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus „Narva linnaruum. Daatšast paleeni” jääb Narva Muuseumi kunstigaleriis avatuks 6. detsembrini 2020.

Lisainfo:
Karin Paulus, kuraator, karinpaulus@gmail.com
Madis Tuuder, kuraator, madis.tuuder@narva.ee
Rael Artel, galerii juhataja, kunstigalerii@narvamuuseum.ee
Tanel Murre, turundusjuht, tanel.murre@narvamuuseum.ee

PRAKTILINE INFO:
Tallinnast Narva sõidab rong neli-viis korda päevas, pilet u 10 eurot. Vaata elron.ee ja veeda mõnus päev Narvas!
Narva Muuseumi kunstigalerii (Vestervalli 21) on avatud K 11–20, N–P 11–18

30.06.2020