Näitus „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963-2005“
Sündmuse ülevaade
Narva Muuseumi Kunstigaleriis on avatud Narva Muuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi koostöös valminud näitus „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963-2005“, mis tutvustab lähemalt Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitoodangut ja seda kujundanud kunstnikke.
Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. 1857. aastal asutatud vabriku arengut on käsitletud nii majandus- ja tööstus- kui ka arhitektuuriajaloo perspektiivist. Vähe on teada seal töötanud ja ajastuspetsiifiliselt anonüümseks jäänud, kuid tugevalt siinse argiümbruse ilmet kujundanud tekstiilidisaineritest. Suuremal osal eestlastest on olnud kokkupuude Kreenholmi kangastega rõivaste, voodipesu, rätikute, kardinate või laudlinade kujul. Kes olid Kreenholmis 1960. aastatest need kunstnikud, kes määrasid trüki-, frotee- ja žakaarkanga kaudu siinse argikeskkonna ilme ja mida Kreenholmis täpsemalt toodeti? Näituse eesmärk on vabriku keskse väljundi, tekstiilitoodangu, sellega seotud tingimuste, võimaluste ja protsesside ning seda kujundanud kunstnike lähem tutvustamine.
Esimene kunstnike koosseis alustas Kreenholmis 1963. aastal, kui avati žakaarkanga valmistamisele keskendunud Georgi vabrik, mis lõi tugeva aluse mööblikanga tootmisele. 1967. aastal avatud viimistlusvabrikus alustati trükikangaste tootmisega ja professionaalsete kujundajate ring laienes. Kui peamine kunstnike koolituskeskus ENSV-s oli riiklik kunstiinstituut (ERKI), siis enamus Kreenholmis tegutsenud kunstnikke olid hariduse saanud Moskvas, Peterburis, Ivanovos ja mujal. Nii segunesid Kreenholmi kangastes tehniliste võimaluste kõrval mõjuteguritena mitmed kultuurilistest ja esteetilistest eelistustest ning traditsioonidest kantud eripärad.
Näitusel tuuakse vaatajani Kreenholmis toodetud kangaste kujunduste haruldaselt lai spekter ja tutvustatakse seeläbi lähemalt tööstuskunstniku positsiooni ning tekstiilide disainimisega 1960. aastate algusest tegelenud kunstnikke nagu Irina Ševtšuk, Šamil Alijev, Maasike Maasik, Boriss Uvarov, Nadežda Hlestkova, Tamara Barbarina, Natalja Kapajeva, Jelena Jupatova, Alija Šarafutdinova ja paljud teised.
Kreenholmi kui nähtuse erinevad aspektid, selle kunagine totaalsus ja paratamatu hääbumine on kõnetanud ning kujunenud oluliseks lähtepunktiks mitmetele tänastele kunstnikele. Ka käesolevale näitusele on kaasatud kaks kaasaegse kunsti teost – 2009. aastast pärinevad Eleonore de Montesquiou Kreenholmi arhiivimaterjalidele toetuv videojutustus „Vabrik“ ja Marge Monko videotöö „Nora õed“.
Näitus on valminud Narva Muuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi koostöös.
Kuraatorid: Kai Lobjakas ja Helen Adamson
Näituse kujunduses on kasutatud 2014. aastal ETDM-is toimunud näitusele „Eesti disain. Tööstustekstiil“ arhitektuuribüroo 3+1 Arhitektid poolt loodud kujunduselemente.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus on avatud 6.04.2019 - 12.01.2020
Eksponeeritud on rohkelt näiteid, kuid seejuures siiski vaid väike valik Kreenholmi toodangust läbi aastate. Külastajaid oodatakse täiendama näitust ja muuseumi kogusid, tuues või saates säilinud isiklikku fotomaterjali Kreenholmi kangaste kasutamisest.
