Ajaveeb
Täna, emadepäeval, kutsume teid kiikama minevikku.
Täpsemalt tutvuma 90 aastat tagasi, 7. mail 1932 Narva ajakirjas Põhja Kodu selle tähtpäeva puhul avaldatud kirjutisega.
Põhjahoovi ja uue näituse avamine Narva linnuses
Kauges minevikus Krokeholmi ehk Varesesaarena (vanarootsi keelest) tuntud Kreenholmi saare ajalugu on täis müstilisi nimemuutusi ja tähelepanuväärseid sündmusi.
Märtsipommitamine Narvas
1944. aasta alguses sattus Narva teise maailmasõja halastamatute lahingute epitsentrisse. Punaarmee tungis edasi läände, sundides Wehrmachti väed taganema.
Hans Ots
Sel aastal möödub 185 aastat Hans Otsa sünnist, kes oli kuulsa ooperilaulja Karl Otsa isa ja silmapaistva Eesti laulja Georg Otsa vanaisa. Hans Ots sündis 2. detsembril (uue kalendri järgi) 1838 Tartu kreisis ning lõpetas kihelkonnakooli Laiusel, kus õpetas tema isa.
Eduard Dieckhoff.
1925. aastal trükiti Narvas A. Grigorjevi pärijate trükikojas väike raamat „Lühikesed andmed Narva linna ajaloost“. Eesti, saksa ja vene keeles ilmunud raamat sisaldab tähtsamate ajaloosündmuste kronoloogiat perioodil 1256–1920
Laekad
Ammustest aegadest on ilusad ja pilkupüüdvad laekad meile oma mitmekesisusega rõõmu pakkunud. Need kaunistavad meie kodu ning neis saab hoida juveele või erinevat pudi-padi.
Narva Haigla
SA Narva Haigla juubelinäituse „110 aastat Narva meditsiini teenistuses“ ettevalmistamisel õnnestus muuseumil täiendada seniseid teadmisi Narva kiirabi ajaloost.
Sõdadevahelises Eestis oli 24. veebruaril 1919. aastal asutatud Eesti Punane Rist põhiline esmaabi andja. Selle initsiatiivil ja ettepanekul avas Narva linnavalitsus 1. mail 1921. aastal Narva linnahaigla juures linna esimese „kiire abi andmise punkti“ ehk tänapäevases mõistes kiirabi.
Vanalinna Riigikooli
Suve algus on kooliõpilaste jaoks vastutusrikas ja põnev aeg. Üks ootab vaheaega, teine valmistub lemmikkooliga hüvasti jätma.
Mõelda vaid, kui paljud Narva õpilaste põlvkonnad mäletavad Vanalinna Riigikooli vanu seinu!
Hoone, millega on seotud paljud tuntud inimesed Eesti kultuuriloos, ajalugu ulatub 18. sajandi lõppu, mil sellele kohale ehitati klassitsistlikus stiilis punane telliselamu.
Narva jõepromenaad
Täna avati pidulikult Narva jõepromenaadil Eesti esimese betoonehitise – Narva maanteesild – mälestustahvel. 1822-1829. aastal valmis ehitatud sild, mida võime näha paljudel sõjaeelsetel maalidel ja fotodel, lasti õhku Punaarmee poolt 1941. aastal.
Jaani kirik
Pühakojad on aegade algusest olnud Narva linnapanoraami lahutamatuks osaks. Erinevatel aegadel ja erinevates arhitektuuristiilides ehitatuna andsid need linnale erilise ilme. 17. sajandi keskpaigaks sai Narvast üks Rootsi valduste peamisi usukeskusi Baltikumis. Toona ehitati linna ajaloolisse keskusesse Viru tänavale rootsi kogukonna tarbeks toomkirik. 1645. aastal, juba enne ehitustööde lõppu, kinnitas Rootsi valitsus kiriku Toomkirikuks. L
Õhulaev
Taevalaotuse hiiglased ehk õhulaevad elavdavad veel tänapäevalgi inimeste kujutlusvõimet. Algusest peale on need köitnud tähelepanu kui hämmastavad ja võimsad masinad, mis on võimelised õhku tõusma. Nende aukartustäratav suurus, ebatavaline väljanägemine ja võime kõrgel lennata tekitasid imetlust.
Hahni trepp
Narva Muuseum jätkab linna kõige tähelepanuväärsemate arhitektuuriobjektide ajaloo tutvustamist. Täna on tähelepanu keskpunktis monumentaalne ja range Hahni trepp, mida võib julgelt üheks meie linna sümboliks pidada.
19. sajandi keskel toimusid Narvas heakorratööd. Ehitati veevärk, mööda jõe kallast rajati puiestee. Selleks, et vanalinna piirkonnast kiiresti ja mugavalt jõe ning silla juurde jõuda, ehitati 1875. aastal kivitrepp.