Narva Muuseumi Kunstigalerii uus püsiekspositsioon "“Elu või karma? Narva lood”

Narva Muuseumi Kunstigaleriis on avatud muuseumi kunstikogu põhjal kureeritud püsinäitus “Elu või karma? Narva lood”. Eksponeeritakse ligi 200 teost barokk-ajast tänapäevani ning hulgaliselt materjali muuseumi foto- ja tekstiilikogust.

Narva Muuseumi Kunstigalerii püsiekspositsiooni “Elu või karma? Narva lood” eesmärk on näidata võimalikult ulatuslikult meie rikkalikku kunstikogu. Narvast rääkiva poplaulu refrääni parafraseeriv pealkiri “Elu või karma?” on küsimus, mida näituse kuraator on selle koostamise protsessi ajal peas kandnud. Kuidas on võimalik, et meie ligi 1700 teost hõlmavas kollektsioonis leidub sedavõrd palju eriilmelisi teoseid? Kas see on juhuslik kokkusattumus, nagu elus ikka asjad lihtsalt “juhtuvad”? Või on selle taga Narva linnaametnike ja muuseumitöötajate keerulistel aegadel tehtud õiged valikud ja otsused?

Erinevalt harjumuspärasest ei leia saalidest kronoloogilist ja šedöövrite kaudu esitatud kunstiloo väljapanekut. Ekspositsiooni keskmes on kunstiteosed kui inimloomuse avaldumisvormid. Te ei vaata ainult meistriteoseid, vaid ka ideede, emotsioonide, mälestuste, uskumuste ja ambitsioonide kunstilisi väljendusi. Võrdväärseina eksponeeritakse külg külje kõrval originaale ja koopiaid, elitaarset ja argist, taskukohast ja hindamatut, meisterlikku ja asjaarmastajalikku, kõrget ja madalat kunsti. Väljapanekut vaadates hakkavad hargnema Narvaga seotud põnevad lood ja teemad.

Tähtis on mõista, et tippteoste kõrval kujundavad arusaama maailmast paljud visuaalkultuuri praktikad. Professionaalne kunst on vaid piisake tohutus kujutiste meres. Eksponeeritud materjali võib suhtuda kui visuaalse vormi võtnud loovusesse, mille taga on nii autorite motiivid, loomistingimused, sotsiaalne tellimus kui ka poliitiline ja ajalooline kontekst. Isegi siis, kui me teose autorit ei tea, pole teos väärtusetu. Ka koopia, plakat või tuhandetes meetrites tiražeeritud kangas on sündinud kindlal põhjusel. Iga teose taga on visuaalsed valikud, esteetilised normid ja poliitilised tõekspidamised.

Püsiekspositsioon „Elu või karma? Narva lood” jääb Narva Muuseumi kunstigaleriis avatuks 2026. aastani.

Näituse toimkond:

• Kuraator: Rael Artel
• Graafiline disain: Jaan Evart
• Ekspositsiooni kujundus: Tõnu Narro, Rael Artel

Konsultandid: Tiina Abel, Kai Lobjakas, Irina Koževina, Aleksandra Murre, Anneli Porri, Jelizaveta Pratkunas, Galina Smirnova, Elnara Taidre, Olga Tjurina, Madis Tuuder

Ekspositsiooni teostus: Artsmart OÜ, Blueray OÜ, Dekoraator OÜ, Elcomnet OÜ, Järsi OÜ, Kristan OÜ, Räsa OÜ, Ordermen OÜ ja Deniss Zimin

Ekspositsiooniga kaasneb põhjalik kataloog kolmes keeles, mille koostas Rael Artel, toimetas Tiina Abel.

Tekstide autorid: Anu Allikvee, Rael Artel, Elena Howarth, Kai Lobjakas, Tiina-Mall Kreem, Kristiina Tiideberg, Elnara Taidre.

Ekspositsiooniga kaasneb audiogiid kolmes keeles, mille tehnilise lahenduse teostas Blueray OÜ.

Ekspositsiooniga kaasnevad haridusprogrammid kõigile kooliastmetele, need töötas välja Dmitri Nedopjokin.

Püsiekspositsiooni valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Muinsuskaitseamet.

Kuzja Zverevi isikunäitus „Ületamine“

Näituse „Ületamine“ keskne teema on pidev võitlus iseenda ja ümbritseva maailmaga. Oma töödes mõtiskleb kunstnik valikute, aususe ja inimese olemuse teemadel. „Kogu elu on millegi ületamine. Igal sammul tuleb endaga tööd teha, et inimeseks jääda. Mitte olla hingelt laisk ega sattuda ahvatluste küüsi, vaid iseennast ületada ja edasi liikuda,“ räägib kunstnik.

Kuzja Zverev kasutab talle omaselt vaatajaga dialoogi pidamiseks lihtsaid, kuid sealjuures sügavaid kujundeid, mis põhinevad kunstniku alter-egol. Näitusel välja pandud tööd võimaldavad meie ümber toimuvat ümber mõtestada, esitada küsimusi ning mõelda saatusele ja vajadusele ületada sel teekonnal nii iseennast kui kõike ümbritsevat. Vaatamata käsitlevate teemade tõsidusele on Kuzja Zverevi tööd tulvil erksaid värve, lootust ja rõõmu.

Näitus „Ületamine“ on Narva Muuseumi Kunstigaleriis avatud kuni 17.07.2022.

Kuraator: Maaja Gundjajeva

Näituse kujundus: Anastassia Kovõtška

Graafiline disain: Niina Kortšagina

Montaaž: Vladimir Denissenko, Konstantin Zakhodyaev, Denis Zimin, Gennady Khabek

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis”

Tegemist on Kumu kunstimuuseumis 2016. aastal eksponeeritud väljapaneku versiooniga, mis on kohandatud Narva konteksti ja kunstigalerii ruumile ja mille eesmärgiks on tutvustada Narva publikule Eesti maalikunsti klassikat. Mõiste „hüperrealism“ tähistab ühest küljest 1960. aastate lõpul tekkinud ning mitmel pool maailmas levinud kunstivoolu, mille huvikeskmes oli kaasaegne elukeskkond, selle visuaalsed dominandid ja nende kujundatud maailmataju. Teisalt on hüperrealism eri kunstiliikides alates 1960. aastatest kasutatav tehnika, mis lähtub fotokujutistest, imiteerib ja intensiivistab neid, saavutades n-ö reaalsest reaalsema (hüperreaalse, ülireaalse) efekti.

Kui otsida midagi, mis ühendab kõiki hüperrealiste läbi aegade, siis on see teatav maailma tajumise ja kunsti käsitlemise viis, mis tunnistab meie kogemuste ja eneseväljenduse vahendatust ning toob selle esile. Need kunstnikud ei kasuta fotot selleks, et saavutada võimalikult loomulikku kujutist, vaid rõhutavad konflikti pildi ja tegelikkuse vahel ning kasutavad ühtaegu ära fotoliku kujutusviisi külgetõmbejõudu.

1970. aastatel leidis hüperrealism elavat vastukaja ka sotsialistliku Ida-Euroopa, sealhulgas Nõukogude Liidu kunstis. Keskkonnas, kus kunst pidi ametlike nõudmiste kohaselt olema realistlik, põhjustas uus kunstisuund omamoodi kontseptuaalse lühiühenduse. Pärast aastatepikkust võitlust maailma tõepärasest kujutamisest kõrvalehoidvate, st läänelike kunstinähtustega, seisis nõukogude kunstimaailm silmitsi maalidega, mis olid realistlikumad kui kunagi varem. Ehkki niisuguse üle piiri läinud tegelikkuseiha ideoloogiline suunitlus polnud üheselt määratletav, kohanes hüperrealism sotsialismimaades kiiresti ning kandis kõige erinevamaid vilju.

Siinse näituse eesmärk on tuua esile 1970.–1980. aastate eesti kunstis sündinud hüperrealismi hübriidsus ja mitmekesisus. Fotolik kujutusviis oli ühest küljest stiilivõte, mis võimaldas üle mängida kunstile esitatud realisminõude, teisalt kujunes fotost dialoogipartner ja kaasaegse maailmataju vahendaja, mis põimus tollase kunsti kõige erinevamate – kontseptuaalsete, metafüüsiliste, kriitiliste, sümbolistlike, postmodernistlike – suundadega.

Näitusel eksponeeritakse Jaan Elkeni, Ülo Emmuse, Ando Keskküla, Ilmar Kruusamäe, Lemming Nageli, Jüri Palmi, Illimar Pauli, Urmas Ploomipuu, Heitti Polli, Kaisa Puustaki, Enn Põldroosi, Tiit Pääsukese, Rein Tammiku, Andres Toltsi, Silver Vahtre, Ignar Fjuki, Irene Virve ja Marje Üksise teoseid Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 19. juunini 2022.

Kuraator: Anu Allas

Koordinaator: Maaja Gundjajeva

Graafiline disainer: Jaan Evart

Näituse montaaž: Vasily Bandurin, Vladimir Denissenko, Dmitri Jurkov, Gennady Khabek, Konstantin Zakhodyaev

Täname: Darja Jefimova, Mare Joonsalu, Liisa Kaljula, Irina Koževina, Kersti Kuldna-Türkson, Marika Mäekivi, Tiiu Saadoja, Galina Smirnova, Maria Smorževskihh-Smirnova, Elnara Taidre, Deniss Zimin, Aili Vester, Helen Volber

Toetaja Eesti Kultuurkapital.