Hahni trepp
Narva Muuseum jätkab linna kõige tähelepanuväärsemate arhitektuuriobjektide ajaloo tutvustamist. Täna on tähelepanu keskpunktis monumentaalne ja range Hahni trepp, mida võib julgelt üheks meie linna sümboliks pidada.
19. sajandi keskel toimusid Narvas heakorratööd. Ehitati veevärk, mööda jõe kallast rajati puiestee. Selleks, et vanalinna piirkonnast kiiresti ja mugavalt jõe ning silla juurde jõuda, ehitati 1875. aastal kivitrepp.
Ehituse algatas toonane linnapea Adolf Hahn. Hiljem hakati treppi tema auks Hahni trepiks kutsuma. Sellel oli 93 astet kuue vaheplatvormi ja laia astmelise rinnatisega. Arvatakse, et selle prototüübiks võis olla 1841. aastal Francesco Boffo projekti järgi Odessasse ehitatud kuulus Potjomkini trepp. Selline seos on täiesti võimalik, sest nii tol ajal Narva linna koosseisu kuulunud Hungerburg (tänapäeval Narva-Jõesuu) kui Odessa arenesid kuurortlinnadena.
Pärast teist maailmasõda trepp säilis, kuid Peterburi maantee ümberehitamise tõttu lühendati selle pikkust alumisest otsast ühe trepikäigu võrra. 2014. aastal valati betoonist trepp, mis ühendab Hahni trepi alumist trepikäiku kaldapealsega.
Hahni trepp Narva vanalinna panoraamis. 1920–1930
Hahni trepp. 1900–1910. Trükkija: K. Tiikmani muusikapood Narvas
Vaade Hahni trepile, bastionidele ja pumbajaamale jõe kaldal. 1930–1940. Foto: O. Haidak
Hahni trepp. 1930–1940. ERKA foto Narva Muuseum SA
Hahni trepp. 1944; Narva Muuseum SA
Hahni trepp. 1965–1970.; Narva Muuseum SA
Mitu aastat Narva vanadest hoonetest 3D-visuaale loonud narvalase Sergei Zotikovi Hahni trepi töömaterjalid
Uus trepp, mis ühendab Hahni treppi kaldapealsega. 2022. Foto: Anna Markova