Vadjalaste minevik ja tänapäev
Näituse idee on välja kasvanud soovist korrata ümbermõtestatud kujul osakest Narva Muuseumi ekspositsioonist, mis oli pärast Teist maailmasõda Narva linnuse läänehoovis asunud endises garnisonisauna hoones. Tänapäeval seda hoonet enam ei näe – 1850. aastatel ehitatud garnisonisauna hoone lammutati 1990. aastatel. Narva Muuseumi praegune filiaal Narva Hermanni linnus avati 1986. aasta detsembris pärast põhjalikke restaureerimistöid.
Garnisonisauna hoones asunud ekspositsiooni osaks oli ka 11.-13. sajandi naise matus. Vaatamata asjaolule, et just see osa ekspositsioonist äratas paljudes huvi arheoloogia vastu, ei sisaldanud vana ekspositsioon infot naise enda, tema kultuuri ega rahva kohta. Nüüdne näitus „Vadjalaste minevik ja tänapäev“ parandab mõningal määral seda viga ning saame teada, kes ta oli, millise rahva hulka kuulus, milline oli tema rõivastus ning kuidas elavad tema tõenäolised järeltulijad ja sugulased tänapäeval.
Näitus on valminud Eesti Kultuurkapitali ja Vadja Kultuuri Seltsi toel.
Näituse kuraatorid: Jaroslavna Nazarova, Denis Jatsenko
Tekstide autorid: Ekaterina Kuznetsova, Anti Lillak
Kujundaja: Mariia Kopytova
Näituse meeskond: Natalja Mihhailenko, Konstantin Zakhodyaev, Vassili Bandurin, Tanel Murre, Deniss Zimin, Vladimir Denissenko, Tiina Kulikova, Julia Hlõstun, Dmitri Nedopyokin, Jana Ivanova, Julia Issajeva, Jelena Šuvalova, Anna Markova, Niina Kortšagina.
Pildil on osa vanast muuseumiekspositsioonist vadja naise matusega
Rohkem vadja kultuurist saab lugeda ja kuulata:
Vadja-Eesti. Esineb ajaloolane Anti Lillak
Ajaloolane Anti Lillak räägib oma ettekandes Eesti vadjalaste ajaloost, historiograafiast ja praegusest loost. Vadjalaste põhiline kodumaa jääb teisele poole Narva jõge, kuid aegade jooksul asus suur hulk vadjalasi elama Ida-Eestisse. Praeguseks on nad sulandunud kohalikku maarahvasse, kuid muistised, kohanimed, keel ja rahvakultuur mäletavad kunagist vadja pärandit Viru- ja Tartumaal.
Hõimupäevade folkloorikontsert 2021, Vadja ansambel Maaväči
Hõimupäevade folkloorikontsert 2021 16.10.2021, Vaba Lava Teatrikeskus Telliskivi Loomelinnakus Tallinnas. Vadja ansambel Maaväči. Narvas tegutseva Vadja pereansambli nimi tähendab tõlkes maarahvas ja nende esituses kõlab kogutud vadja folkloor erinevate pillide saatel. Ansambel loodi aastal 2000.
Vadjalased - kes, kus ja kas nad on?
Vadjalased on Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti, põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e.Kr. Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätši, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tšud ja vod' etnonüüme.
Jaan Jõgi. Vadjalaste vikerkaare saladus
Eestlaste lähimate keelesugulaste hulka kuuluvad vadjalased on kahjuks maailmakaardilt lahkuv rahvas. Aastatuhandeid on nad elanud meie naabruses Ingerimaal. Novgorodi kroonikates on juba 1069. aastal nendest kirjutatud. Vaatleme, millised on vadjalaste arusaamad vikerkaarest ja kuidas need on talletunud vanarahva tarkuseteradena.