Läänehoovi rekonstrueerimise käigus paljastusid rasketehnika intensiivse töö tagajärjel ajaloolised pinnasekihid, mis asuvad üsna sügaval maa all. Pinnase koostis üllatas paljusid, sest tuli välja, et tegu on hobusesõnniku ja mulla seguga. Pärast sõelumist selgus, et hobusesõnnikus oli peidus mitmeid artefakte ning ühtlasi oli see säilitanud ka oma loomuliku aroomi, mis tõi omakorda kaasa terve rea ootamatuid avastusi.

Kauge mineviku lõhnad täitsid kogu linnuse ning meie muuseumi personali üllatuseks püsis endisaegse hobusetalli hõng pikka aega. Tööetapi lõpus viidi osa pinnasest tagasi oma kohale, ülejääki aga kasutati Linné aias kasvutingimuste parendamiseks, eeldusel, et väetise kasulikud omadused on sajandite jooksul säilinud.

Koheselt paljastus veel üks pikki aastaid mullas varjul olnud üllatus: hooldatud aias hakkasid kasvama uued põllutaimed, näiteks pöörirohi (Hyoscýamus), maarjaohakas (Silybum), harilik nisulill (Agrostémma githágo) ning aasšampinjonid (Agaricus arvensis), mis esinevad reeglina Eestis karjamaadel juulist oktoobrini.

Kuigi see juhtum võib tunduda kurioosne, võivad sõnnikujäänused kultuurikihis sisaldada ainulaadset teavet koduloomade pidamise ja toitmise, elanikkonna majandustegevuse ja loodustingimuste kohta. Seega pakub sedasorti sõnniku uurimine ajaloolastele väärtuslikku informatsiooni.

Projekti finantseeritakse läbi Eesti EL välispiiri programmi perioodiks 2014–2020 ning sellega alustati 2019. aasta septembris. Ligi 50 kuud kestnud programm lõpeb selle aastal.

Projekti eelarve on 5 933 995, 36 eurot. Sihtasutusele Narva Muuseum eraldati 4 262 091, 52 eurot, millest 3 697 790,60 eurot moodustab Euroopa Liidu toetus ja 564 300,92 eurot riigi rahastus.

 

02.10.2023