- Narva Muuseum

2026. aastal möödub 180 aastat ajast, mil Narva linnuse restaureerimisel kasutati esmakordselt analüütilist meetodit.

19. sajandi keskel vajas kuus sajandit sõdu ja erinevaid ümberehitusi üle elanud Narva linnus remonditöid. Neid teostas osaliselt Narva insenerikomando, kuid tõsisemad kahjustused vajasid uut lähenemist, mis põhineks sellele eelnevatel uuringutel ja rajatise seisukorra analüüsil. Ülesande lahendamiseks saadeti 1846. aastal Peterburist Narva sõjaväeinsener Modest Rezvoi (01.07.1806–07.09.1853), kellel olid põhjalikud teadmised arhitektuurist ja arheoloogiast.

Rezvoi töötas välja Narva linnuse restaureerimisprojekti, kasutades oma aja kohta uuendusmeelset analüüsimeetodit. Töö käigus uuris ta insenerikomando ja Narva magistraadi arhiive ning tegi uued linnuse mõõdistused, püüdes leida ajaloolisi analooge hävinud osade taastamiseks.

Rezvoi lõi rea akvarelle, millel jäädvustas nii linnuse seisundi 19. sajandi keskpaigas kui selle oletatava algupärase ilme. Kõik 1840.–1950. aastate taastamistööd põhinesid Rezvoi projektil. Sel perioodil ehitati tugev eend linnuse idapoolse külje tugevdamiseks, taastati ida- ja läänepoolsed flankeerivad tornid ning tehti muid olulisi töid. On tähelepanuväärne, et just Rezvoi oli esimene, kes tegi ettepaneku rajada linnuse ruumidesse muuseum, et seal ümbruskonnast leitud vanu esemeid säilitada.

1840.–1850. aastatel Modest Rezvoi ja Narva insenerikomando projektide alusel teostatud töödel on oluline roll linnuse säilimisel. Sellega koos kinnistus restaureerimises analüütiline meetod, mis kujunes tõeliseks läbimurdeks teadusliku lähenemise arengus ajalooliste mälestiste säilitamisel.

1846. aasta seisu fikseeriv Narva linnuse joonis. Teostaja: Narva insenerikomando insener-alampolkovnik Kehli juhtimisel. РГВИА (koopia, Narva Muuseumi arhiiv)