Õhurünnak

6. märtsi öösel vastu 7. märtsi 1944. aastal toimus Nõukogude lennuväe laastav õhurünnak, millele järgnes 8. märtsi hommikul Punaarmee suurtükiväe kahurituli. Nende päevade jooksul tabas Narva linna kokku üle kümne tuhande miini, mürsu, süüte- ja lõhkepommi. Erinevad rünnakud ja pommitamised toimusid ka järgnevatel kuudel kuni 26. juulini 1944, mis kokkuvõttes hävitasid sõjaeelse Narva.

Tõsi, paljud vanalinna hooned olid pärast sõda veel taastamiskõlblikud, kuid kahjuks Saksamaa ja Poola linnade eeskuju okupeeritud Eestis ei järgitud. Vaatamata sellele, et pärast sõda koostati restaureerimisprojektid ja Narva vanalinna võeti isegi muinsuskaitse alla 1947. aastal, otsustati varemetes hooned siiski hävitada ning asendada tüüpkorrusmajadega.

Lavretsovide nim Narva Linnamuuseum (NLM F 359:9); Narva Muuseum SA;

Teise maailmasõja purustused Narvas. Peeter I maja (NLM F 20:27); Narva Muuseum SA;

Purustatud Narva vaade, Lavretsovi nim. Narva linnamuuseum, 1946 (NLM F 500:12); Narva Muuseum SA;