
Elfriede Kotšnevi balletistuudio
1929. aasta septembris alustas Narvas andeka baleriini Elfriede Kotšnevi (neiupõlvenimega Purkin) (1899, Narva – 1985, Narva) eestvedamisel tegevust balletistuudio. Stuudio peamiseks eesmärgiks oli laste mitmekülgne arendamine. Kümne aasta jooksul õppis seal ligi 150 õpilast, kellest paljud said hiljem tuntuks nii erinevates Eesti teatrites, sealhulgas Estonias ja Endlas, kui ka välismaal. Stuudio tõi lavale 20 suuremat etendust, näiteks „Roheline flööt“, „Lillede kättemaks“, „Viini metsa lood“, „Mälestus Chopinist“ ja „Idamaine fantaasia“. Neid külastas Narvas, Jõhvis, Rakveres ja teistes linnades ligi 22 000 inimest. Stuudio õpilased esinesid heategevuslikel õhtutel, kooli- ja muudel pidudel ka soolonumbritega.
Lisaks balletistuudio juhtimisele tegeles Elfriede Kotšnev tantsuseadega Narva teatris ning tuuritas palju välismaal. Kotšnev represseeriti 1941. aastal. Nõukogudevastases agitatsioonis süüdistatuna saadeti ta Venemaale Tomski oblastisse, kus töötas kolhoosis. Elfriede Kotšnev naasis Narva 1956. aastal ning ta rehabiliteeriti 1960. aastal.
Elfriede Kotšnev ja Artur Sommer (Talvik). Stseen lavastusest. 1930–1940. NLM
Elfriede Kotšnevi portree. Foto: Johannes Kärner. 1925–1930. NLM
Elfriede Kotšnevi balletistuudio õpilaste esinemine. 1930–1940. NLM
Elfriede Kotšnevi balletistuudio õpilaste esinemine. 1930–1940. NLMElfriede Kotšnevi balletistuudio õpilaste esinemine. 1932. NLM
Elfriede Kotšnevi balletistuudio õpilaste esinemine. 1932. NLM
Kutse Elfriede Kotšnevi balletistuudio juubelile. 1940. NLM
Elfriede Kotšnev oma abikaasaga (Aleksander Kotšnev) Nice’is. 1925–1935. NLM
Elfriede Kotšnevi balletistuudio õpilaste esinemine. 1929–1939. NLM
Elfriede Kotšnev sõbrannaga asumisel. Novosibirsk. 1947. NLM
Elfriede Kotšnevi portree. 1958. NLM