Narva Aleksandri kirik

Järgmisel aastal möödub 140 aastat luterliku Narva Aleksandri kiriku pühitsemisest. Võrreldes Euroopa sakraalehitistega on see veel üsna noor. Ent Narva jaoks, kus teise maailmasõja käigus hävis enamik hoonestusest, on säilinud kirik tähtsaim arhitektuuri- ja ajaloomälestis. 
Kreenholmi manufaktuuri luteriusuliste tööliste jaoks ehitatud kiriku nurgakivi paigaldati 1881. aastal. Kaks aastat hiljem nimetati see terroristi pommirünnaku tagajärjel hukkunud Venemaa keisri Aleksander II mälestuseks Aleksandri kirikuks. Hoone projekteerimisel ja ehitamisel osalesid arhitektid Otto Pius Hippius ja Paul Alisch. 
Uusromaani stiilis ehitatud kirik oli ja jääb üheks silmapaistvamaks sakraalehitiseks Eestis. Aleksandri kiriku kellatorn on ligi 61 meetrit kõrge, jumalateenistustel sai osaleda korraga kuni viis tuhat inimest. See on tänaseni Eesti kõige suurema mahutavusega kirik. 1919. aastal andis Punaarmee linna pihta suurtükituld, kuid imekombel kirik säilis. Teise maailmasõja ajal sai see aga tugevasti kannatada ning kellatorn hävis täielikult. Poollagunenud pühakojas jätkusid jumalateenistused 1962. aastani, mil Aleksandri kiriku kogudus suleti ja hoone võeti kasutusele laona. Alles 1990. aasta detsembris tagastati kirik Eesti luteri kogudusele ning 1994. aastal toimus siin taas jumalateenistus. 
2008. aastal taastatud kellatornis avati Narva kirikute ajaloo muuseum.