Ülevaade

Teises maailmasõjas rängalt kannatada saanud ning seejärel aastateks lagunema jäänud Narva linnuse korrastamistööd hakkavad jõudma lõpusirgele. Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“ raames 2018. aasta jaanuaris alanud Narva linnuse rekonstrueerimistööde tulemusel avatakse 2019. aastal täielikult restaureeritud konvendihoone koos uue püsiekspositsiooniga – külastajad pääsevad varem suletud jõepoolsesse idatiiba ja konvendihoone müüriharjal kulgevale galeriile, linnuses liikumist hõlbustavad trepikodades kaks lifti.

 

Narva linnuse täieliku restaureerimise viimane etapp algas 2007. aastal valminud Narva linnuse arenduskavaga, mis nägi ette konvendihoone kordategemise, uue linnuse ajaloole keskenduva ekspositsiooni loomise, Läänehoovi elavdamise ja selle servas paikneva edelatorni ning Kristervalli kasemati külastajatele avamise. 2015. aastal korraldati arenduskavast lähtuva terviklahenduse leidmiseks arhitektuurivõistlus, mille võitis ideekavand „Kaks sõpra“. 2016. aastal sai Narva linnuse rekonstrueerimise projekt „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“ Euroopa Regionaalarengu Fondilt 3,54 miljonit eurot ning 2018. aastal algasid ehitustööd.

Piirikindluse avastuskeskus

Piirikindluse avastuskeskus

SA Narva Muuseumi projekt “Piirikindluse avastuskeskuse avamine” sai 2016. aastal Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 3,54 miljoni euro suuruse toetuse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Tänu sellele sai võimalikuks viia kolme aastaga ellu plaanid, mida oleme kavandanud 2007. aastast alates.

Projekti eesmärgiks on luua linnuses keskkond, mis pakub külastajale võimalust ise avastada linnuse lugu – kes linnust erinevatel aegadel valitsesid, kes siin igapäevaselt elasid ja millist ülesannet keegi täitis, kuidas linnust ehitati ja miks just nii ehitati, kuidas linnust sõjas kaitsti ja kuidas kaitses linnus linna, jne, jne. Projekti käigus viime lõpule möödunud sajandil pooleli jäänud restaureerimistööd ja avame kogu linnuse kõigi oma soppidega külastajale.

See tähendab, et me teeme korda ja avame külastajatele linnuse konvendihoone idatiiva, kuhu seni peale muuseumitöötajate polegi keegi pääsenud. Tänu restaureerimistööde lõpuleviimisele muutuvad ligipääsetavaks põnevad müürikäigud, võlvkeldrid ja müürigaleriid, mis praegu on koduks ainult tuvidele ja ehitusprahile. Idatiiba tekivad nii näituste ruumid kui ka konverentsi- ja ürituste saalid. Konvendihoone sisehoov, millel praegu ei ole erilist funktsiooni, muutub mõnusaks kohaks, kus korraldatakse etendusi ja kontserte. Isegi vihma korral, sest vajadusel saame sisehoovile peale tõmmata ajutise varikatuse.

Praegune 30 aasta vanune püsiekspositsioon, mis räägib linna ajaloost asendub uue mänguteoorial baseeruva sisuga, mille peateema on Narva linnus ja mille peamine eksponaat on linnus ise. Uue püsiekspositsiooni pindala on olemasolevast vähemalt neljandiku võrra suurem. Vähemalt 50% linnuse ruumidest, sh ka püsiekspositsiooni tuumik muutub ligipääsetavaks erivajadustega/liikumispuudega inimestele, kes praegu kahjuks linnuses liikuda ei saa.

Need muudatused mõjutavad mitte ainult muuseumit, vaid ka Narva linna ja maakonda tervikuna. Me teeme kõik selleks, et muuseumi külastajate arv vähemalt kahekordistada. See annab impulsi kohalike ettevõtete arendamiseks ja uute töökohtade loomiseks, sh ka muuseumis endas. Tegelikult on meie ambitsioon veelgi suurem. Tagasihoidlikult öeldes tahame me saada kõige ägedamaks Läänemere-äärseks linnuseks.

Kontaktisik: Andrei Murd, +372 5159 089, projektijuht@narvamuuseum.ee

Kronoloogia

2007 töötati välja ja tutvustati linnale „Narva Hermanni linnuse väljaarendamise kava 2007-2013“. Kava üheks eesmärgiks oli välja arendatud üks terviklik, lõpuni restaureeritud, funktsionaalselt, efektiivselt toimiv linnuse kompleks.

2007 koostati Narva Muuseumi strateegiline arengukava aastateks 2008-2013

2008 Narva linn valmistas ette ja esitas programmile „Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine“ projekti eeltaotluse ”Narva linna kindlustuste väljaarendamine terviklikuks külastusobjektiks”. Projekti muude eesmärkide seas olid ka Narva linnuse idatiiva restaureerimine, konvendihoone õuegaleriide restaureerimine, linnusesse uue ekspositsiooni loomine ning linnuse Kristelvalli restaureerimine. Projekt ei saanud toetust.

2010 Narva Muuseum esitas projekti „Narva linnuse konvendihoone, Läänehoovi liikumisradade, piletimüügi koha ja pargi rekonstrueerimine“ taotluse piirkondade konkurentsi tugevdamise meetme raames. Projekt ei leidnud rahastamist.

2013 Narva linn ja Kultuuriministeerium sõlmisid Sihtasutuse Narva Muuseumi asutamislepingu.

2013 Koostati välja SA Narva Muuseumi strateegilise arengukava 2014-2018.

Märts 2015 SA Narva Muuseum ja Arhitektide Liit kuulutas välja arhitektuurikonkursi, mille eesmärgiks oli leida Narva linnuse hoonetele ja territooriumile ruumiline terviklahendus. Konkurss kestis kuni 15. juuni 2015.a.

13. juuli 2015 Arhitektuurikonkursi võitja väljakuulutamine. Võitjaks sai ideekavand märgusõnaga “Kaks sõpra”, autorid Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja, Martin Proomik (arhitektuuribüroo JVR)

1oktoober 2015 Sõlmiti projekteerimisleping arhitektuuribürooga JVR OÜ, mille järgi koostab JVR arhitektuurikonkursi võitnud ideekavandi “Kaks sõpra” ehitusprojekti.

22. juuni 2016 Piirikindluse avastuskeskuse avamise projekt sai Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute Ida-Viru maakonna 1. taotlusvoorus toetuse summas 3,54 milionit eurot. Arenduse tulemusena avatakse külastajale kogu linnus. Ajalooline keskkond ja loodav ekspositsioon koos sinna juurde pakutavate teenuste ja osalusvõimalustega moodustavad tervikliku elamusruumi.

Jaanuar 2018 2018 SA Narva Muuseum ja Scandec Ehitus OÜ allkirjastasid lepingu Narva linnuse rekonstrueerimistöödeks ning algasid ehitustööd, mille tulemusena avatakse 2019. aastal külastajatele täies mahus Narva linnus koos uue püsiekspositsiooniga. Rekonstrueerimistööd on osa projektist “Piirikindluse avastuskeskuse avamine”. Projekti kogumaksumus on enam kui 4 miljonit eurot, millest 3,54 miljonit eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.