Ülevaade

Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnus on ajaloo jooksul kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele. Linnus omandas tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil. Teises maailmasõjas tugevasti kannatada saanud linnus taastati põhiosas 1970.-80. aastatel ning seal avati muuseum, kus oli üheaegselt eksponeeritud Narva linna ajalugu tutvustav püsiekspositsioon ja kümmekond ajutist näitust.

2018. aasta jaanuaris alanud Narva linnuse rekonstrueerimistööde tulemusel avati 2020. aasta juunis täielikult restaureeritud konvendihoone koos uue püsiekspositsiooniga, mis keskendub linnuse enda ajaloole alates esimeste taanlaste tulekust Narva jõe kallastele kuni tänapäevani. Külastajad pääsevad varem suletud jõepoolsesse idatiiba ja konvendihoone müüriharjal kulgevale galeriile, linnuses liikumist hõlbustavad trepikodades kaks lifti. 51-meetri kõrgusest Pika Hermanni tornist võib imetleda vaadet Narvale, Kreenholmi manufaktuurile ja Venemaal asuvale Ivangorodi kindlusele.

Suviti tegutseb linnuse põhjahoovis eksperimentaalne ajalookeskus Põhjaõu, mis asub nö ajastute ristumiskohas – siin tutvume keskaja lõbude ja Narva õitsenguperioodiga, näeme 17. sajandi kostüüme ja hilisemate perioodide käsitööd. Läänehoov on suurte vabaõhuürituste toimumispaik ning populaarne vabaaja veetmise ja jalutamise koht. Siin asub ka Linne ürdiaed, mis on inspireeritud Rootsi botaaniku Carl Linne ideest vääristada vanu ruume ilu- ja tarbeaedade rajamise kaudu. Läänehoovi loodenurgas asuvas suurtükitornis asub aga Narva Muuseumi restoran Rondeel, mis ainsa Narva söögikohana on Eesti parimate toidukohtade edetabelis White Guide.

NB! Narva linnuse ja Põhjaõue ning restorani Rondeel külastamine vaid COVID-tõendi ja isikut tõendava dokumendi esitamisel.

Mis toimub?