Mariupol – õnnelinn, kummituslinn

Näitus „Mariupol – õnnelinn, kummituslinn“

Näitus „Mariupol – õnnelinn, kummituslinn“ on visuaalne tunnistus linnaelust enne ja pärast selle hävingut, mille põhjustas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse ning Vene vägede raketirünnakud Mariupolile. Ekspositsioon toob vaatajani kaks vastandlikku linna: üks rahulik, elav ja õitsev, teine sõja tagajärjel varemeiks muutunud.

Sõjaeelse Mariupoli fotode autor on professionaalne fotograaf Dmitri Tšitšera ning need on edastanud tema abikaasa Ljudmilla. Dmitri oli linnas tuntud vabatahtlik ja ühiskonnaaktivist, Mariupoli fotokooli asutaja, kodanikualgatuste keskuse Shidna Brama (Idavärav) ning kogukonnakeskuseHaladuba kaasasutaja. Tema fotod annavad edasi elu, loomingut ja lootust täis linna õhustikku.

Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust jäi Dmitri Tšitšera Mariupolisse isegi siis, kui linnas toimusid juba tänavalahingud ja sinna olid sisenenud Vene regulaarväed. Ta jätkas tsiviilelanike ja Ukraina sõdurite abistamist. 17. märtsil 2022 jäi Dmitri Tšitšera kadunuks ning tema saatus on siiani teadmata.

Näituse teise osa moodustavad Tatjana Litvini fotod, mis on tehtud linna hävitamise ajal. Nutitelefoniga pildistades dokumenteeris ta raketirünnakute tagajärgi ja ulatuslikke purustusi, mida Vene väed Mariupolile põhjustasid. Tema fotod on vahetud tunnistused sõjast, mis on jäädvustatud keset ohtu ja teadmatust.

Näituse raames jõuavad esmakordselt rahva ette laste kirjad, mis on kirjutatud lahingute ajal varjendina kasutusel olnud sünnitusmaja keldris. Kõigi kirjade autorid on alla 14aastased lapsed. Nad kirjutasid oma kirjad pideva ohu tingimustes, heites pilgu rahumeelse tuleviku suunas, kujutades ette, mida nad teevad pärast sõja lõppu, mõtiskledes oma elu üle ning jagades oma lootusi ja hirme. Kirjade kirjutamise idee kuulub Nataliia Lohozynskajale, kes viibis koos lastega varjendis. Eesmärk oli lapsi moraalselt toetada, anda neile võimalus väljendada oma tundeid ja säilitada sisemine tasakaal toimuva õuduse tingimustes. Kokkuleppe kohaselt kirjutab Natalja igale lapsele vastukirja siis, kui sõda lõpeb ja saabub rahu. Kahjuks ei ole see päev veel saabunud.

On teada, et kõik neid kirju kirjutanud lapsed jäid ellu ning mõnega neist hoiab Natalja tänaseni ühendust. Näitusel on samuti eksponeeritud 20 nende laste joonistust.

Näitus pöördub vaataja kui tunnistaja poole tragöödiale, mille on põhjustanud Venemaa poolt Ukraina vastu vallandatud sõda. See ei näita ainuüksi kontrasti Mariupoli mineviku ja oleviku vahel, vaid rõhutab ka hinda, mida linnad ja inimesed on olnud sunnitud maksma. See on katse säilitada mälestusi, tuua välja toimunu põhjused ning mitte lasta maha vaikida tõde linna hävitamise ja selle elanike saatuse kohta.

Projekti on loonud mittetulundusühing Mariupol Free koostöös partnerorganisatsioonide ja rahvusvaheliste fondidega, sealhulgas Avatud Eesti Fondi, Eesti Ukrainlaste Kongressi, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra fondide rahalisel toel.

Näitus jääb avatuks kuni 7. juuni ning on külastatav Narva linnuse lahtioleku ajal.