Paotame ust ning piilume kaasahaaravasse ja otsatusse muuseumimaailma. Esmalt teeme selgeks, milleks on muuseumid üldse vajalikud ning millised need välja näevad. Seejärel tutvume mängulises vormis sellega, mida täpsemalt muuseumid säilitavad, kuidas neid esemeid nimetatakse ning kuidas nad üldse muuseumisse jõuavad. Oma abikäe ulatavad meie eksponaadid, mis on juba pikki aastaid Narva linnuse väikeste külalistega kohtumist oodanud.

Kohtume rohkem kui 700 aastat vanas linnuses ning saame teada, miks siin elasid rüütlid, mitte printsessid. Räägime sellest, kuidas linnuse ehitamiseks õiget kohta valida ning milleks on vajalikud uskumatult paksud seinad, kitsad aknad, kõrged tornid ja sügavad vallikraavid. Valmistame oma väikse linnuse.

Narva, on see linn või jõgi? Õigupoolest mõlemat! Uurime, millist mõju on Eesti veerohkeim jõgi avaldanud regiooni arengule ja linna kujunemisele. Sukeldume kaugetesse aegadesse, mil linna läbivail veeteedel toimus tormiline kaubavahetus ning selgitame välja, mis kõige paremini kaubaks läks. Lisaks saame teada, kuidas inimesed jõge aegade jooksul kasutasid ning millist mõju see jõele avaldas.

Kus asub „hobusenaha linn“? Kes on Peeter Peeterristist? Milliseid saladusi peidavad Narva linnuse seinad? Sukeldume linna müstilisse minevikku ja saame teada, missuguseid legende siin juba pikki aastaid räägitakse ning püüame välja selgitada, millised neist väljamõeldistest võivad endas kübekese tõtt sisaldada?

Mis ühendab kõigi kultuuride ja mandrite lapsi? Otseloomulikult soov mängida! Nii on ka aastasadu kõrvuti elanud eesti ja vene kultuurid omavahel tihedalt põimunud. Programmi käigus uurime, kas eesti ja vene rahvamängudes leidub sarnasusi ning loomulikult õpime ka erinevaid mänge mängima ja rahvalaule laulma.

Kes siis ei armastaks teed juua? Seda aromaatset kuuma jooki tunnevad kõik, kuid kas te selle ajalugu teate? Kuidas tee kasvab, millal see Eestisse jõudis ja mille poolest tee kuulus on? Räägime teejoomise traditsioonidest erinevates riikides, heidame pilgu teetseremooniale ning lõpetame tunni hubase tee-loominguga.

Kas kell on luksuskaup või eluks vajalik ese? Kellasid on suurel hulgal, alustades päikesekellast ja veekellast ning lõpetades tänapäevaste keeruliste seadmetega. Uurime selle tuntud aksessuaari arengulugu, otsime kellasid linnaruumis, meisterdame ise kella ja õpime määrama kellaaega ka ilma elektroonilise sihverplaadi abita.

Kuidas kirjutada kirja ilma arvutit, telefoni ja pastakat kasutamata? Kuidas lahendada keeruline ülesanne kalkulaatori abita? Milleks oli õpetajal vaja herneid? Milliseid võõrkeeli pidid lapsed õppima 300 aastat tagasi? Nii neile kui teistele küsimustele leiame vastused meie muuseumitunnis.

Kas sooviksid sattuda sajanditagusesse Narva linna? Näiteks jalutada mööda vanaaegseid tänavaid, nautida üle linna kõrguvate kirikutornide ilu ja piiluda Peeter I maja akendesse? Seda kõike on võimalik kogeda sõjaeelse Narva linna maketil. Just siin saab parima ettekujutuse sellest, milline nägi välja sõjaeelne Narva ning miks kutsuti linna „Põhjamaiseks barokipärliks“. Väikesed ajaloohuvilised saavad muuseumiprogrammi lõpus nähtut iseseisva töö ja linnakroonikate vaatamisega kinnistada.
NB! Haridusprogramm toimub näitusel „Vana. Uus. Narva. 1684/1984...2034“ (Albert-August Tiimanni tn 1, Narva), septembrist jaanuarini.

Millest kõnelevad kivid? Vanaaegse linnuse seinte vahel kuuleme lugusid, mida pajatavad igapäevased tarbeesemed ja ühtlasi saame teada, millised võivad olla erinevad ajalooallikad. Räägime inimese rollist ajalooliste esemete säilitamisel ning tutvustame kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad hävinenud arhitektuurimälestistele taas elu sisse puhuda.

Eestlaste sajanditetagusele elule pühendatud programmi käigus püüame ette kujutada, kuidas nägi välja elu ilma elektri, kütte, sooja vee ja muude tänapäeva inimeste jaoks tavapäraste mugavusteta. Tutvume haspli ja vaalikurikaga ning saame teada, kuidas triikida pesu triikrauaga, mis ei vaja töötamiseks elektrit. Maketi abil saame ettekujutuse sellest, milline nägi välja omaaegne rehielamu. Lisaks tutvume tänapäeval populaarse mänguasja kendama eelkäijaga.

Mida ütleksid tänapäeval poisid, kui nad peaksid juba 13aastaselt naise võtma? Mida arvaksid sellest tüdrukud? Kas nad oleksid valmis varahommikul põllule tööle minema või vanemaid kogu päeva nende käsitöökaupluses abistama? Kuidas oleks, kui tänapäevaste koolitundide asemel tuleks noortel hoopis kirikukoolis palvetekste õppida ja laulda? Kas Sina oleksid nõus ette võtma keskaegse rüütli raskusi ja katsumusi täis elutee? Nende ja palju muude keskaja inimeste eluga seotud küsimuste üle arutleme meie programmis.

Kui kõik teed viivad Rooma, siis kõik kaubateed viivad hoopis Narva. Nimelt saabus Rootsi ajal siia keskmiselt ligi nelisada kaubalaeva aastas. Narvas oli juba toona, rohkem kui kolmsada aastat tagasi, võimalik soetada selliseid imepäraseid kaupu nagu piip ja õlianum ning mekkida idamaist kohvi. Räägime Narvast kui lääne- ja idapoolsete kaubateede ristumiskohast ning kujutleme end nii välismaiste kui kohalike kaupmeestena.

Ivan Julm, Peeter I, Karl XII, Stalin, Lenin ja Konstantin Päts – nende valitsejate nimed on tuttavad ilmselt kõigile tänapäeva lastele. Hoopis vähem aga teatakse seda, kuidas on need ajaloolised isikud seotud Narvaga. Räägime suurtest väejuhtidest ning Narvas ja selle lähistel toimunud lahingutest, mis on piirkonnale kustumatu jälje jätnud. Uurime linna sõjarajatisi, mitmesuguseid relvi ning erinevate ajalooperioodide sõduritele omast vormiriietust.

Narva linnuse tornist avaneb suurepärane vaade kõigile linna vaatamisväärsustele: 15. sajandi Jaanilinna kindlus, jõepromenaad koos 17. sajandi bastionidega, Kreenholmi Manufaktuuri 19. sajandi keskpaiga tornid, kirikud, tehased… Räägime linnaruumi muutustest ja arhitektuurilistest lahendustest erinevatel perioodidel ning õpime tundma Narva visiitkaartideks saanud ehitiste ajalugu.

Naudime ennesõjaaegse Narva olustikku. Teeme jalutuskäigu 17. ja 19. sajandi linna tänavatel. Uurime Narva peamisi sümboleid ja nende arhitektuuri. Saame teada, miks kutsuti linna „Põhjamaiseks barokipärliks“. Muuseumiprogrammi lõpus kinnistame nähtut iseseisva töö ja linnakroonikate vaatamisega.
NB! Haridusprogramm toimub näitusel „Vana. Uus. Narva. 1684/1984...2034“ (Albert-August Tiimanni tn 1, Narva), septembrist jaanuarini.

Tööstusrevolutsioon kujutas endast ajaloo pöördepunkti, mis muutis inimeste elusid kõikjal maailmas. Mehhaniseeritud tekstiilitööstus levis Suurbritanniast Mandri-Euroopasse ning Kreenholmi vabrikutest said tekstiilitööstuse lipulaevad nii Euroopas kui Venemaa Keisririigis. Joala vabriku näitel räägime linnade industrialiseerumisest ja Kreenholmist kui nn linnast linnas, samuti saame teada, miks nimetati Kreenholmi Narva Manchesteriks ja Liverpooliks.
NB! Tund toimub Kreenholmis, Joala vabrikus. Kestus: 60 min. Maksumus: 5 €

Millised näevad välja suurimad ja olulisemad kristlikud pühad? Räägime ülestõusmispühade ajaloost ning tutvume selle olulisemate sümbolitega. Uurime, millised on pühadetraditsioonid erinevates riikides ning meisterdame programmi lõpetuseks üheskoos ülestõusmispühadeks sobivaid kaunistused.

Sõbrapäev ehk Valentinipäev on meie kõigi jaoks juba traditsiooniks muutunud. Kes aga oli see Valentin ning miks on just tema auks nimetatud aasta kõige romantilisem päev? Temaatilise haridusprogrammi raames tutvume sajanditevanuse armastuslooga, lavastame koos külalistega väikese teatrietenduse ning võtame ette loometöö, mille käigus valmivad armastusega küpsetatud imeliselt lõhnavad kingitused.

Jõuluprogrammid toimuvad Narva Muuseumis igal aastal talvepühade perioodil. Igal hooajal pakuvad meie muuseumipedagoogid ja giidid külalistele erilist programmi, mis põhineb traditsioonidel, ajalool ning jõulude eripäradel.